Tuesday, March 31, 2009
31.03.09
Reedel tuli meile külla meie sõber Sebastian, Tšiilist pärit poiss, kes on aussis elanud juba 6 aastat. Ta on hästi hästi palju maailmas ringi reisinud ja oskab igasuguseid erinevaid toite teha. Seekord valmistas ta meile Tai toitu. Nime ma ei mäleta, aga hästi maitsev ja lihtne supp oli.
Pärast õhtusööki suundusime tema sõbra Nano Sterni hotelli, et Nanoga seal kohtuda ja koos edasi minna Art Tanki, kus ta õhtul esines. Nano on Eestis ka käinud kaks korda esinemas, Viljandi Folgil. See suvi plaanib ta Eestis tuuri teha ja muidugi esineb ta ka Viljandi Folgil. Kontserdile läksime ilma igasuguste eelarvamusteta, teadsime lihtsalt, et mingi folgilaulja on ja meid võlus rohkem see, et ta on Eestis käinud ja Sebastian ütles, et ta on Eestis päris kuulus.
Nano oli juba ise nii tsill tüüp, üritas eesti keeles laulda veidikene ja osasid sõnu teadis ka. Väga väga sõbralik ja tore mees oli. Tal oli hea meel meid näha, sest ta ütles, et ta armastab eestlasti. Viljandi Folgil oli olnud tema kõige esimene suur publik ja teda võeti väga hästi vastu.
Kohe esimene hetk kui ta laulma hakkas vajusid meil Siimuga suud nii lahti ja külmavärinad tulid. Ma ei taha seda kogemust kirjeldada, sest ma lihtsalt lörtsiks selle ära. Ma ütlen lihtsalt nii palju, et kui teil on vähegi võimalust, siis minge ta kontserdile suvel. Teda peab kuulma. See oli minu jaoks selline kogemus, mis tõi mu maapeale tagasi. Mulle tuli jälle meelde, et maailmas on nii palju muud kaunist kui lihtsalt ilusad asjad ja ilusad inimesed.
Muu elu on meil olnud siin ikka nagu alati. Töö ja puhkus. Nalja on kõvasti saanud, aga enam pole midagi meeles. :D
Me otsustasime täna ära, et kuu aega oleme veel Cairnsis ja siis otsime mõne farmi, sest me tahame raha, et enne tagasitulekut veel Taisse ka minna. Ilmselt jõuame koju juunis või juulis. Ma tahaks juulis, aga Siim tahan juunis. No eks me näe kelle võim peale jääb. :D
Mul on täiega kahju, et juba varsti pean Cairnsist ära minema, sest ma armastan seda elu siin, aga kui peab siis peab, muud elu tuleb ka näha.
Uudiseid veel nii palju, et me oleme sattunud kõige hullemate Aasia inimestega ühte majja. Okei, tüdruk on veel enam-vähem, aga see poiss on küll täielik katastroof. Meil kõigil on oma objektid, mida nädalas korra koristama peame. Poisi ülesandeks on kõik põrandad pühkida ja pesta. Ta ei teinud seda peaaegu 3 nädalat. Dor, omanik, rääkis temaga 4 korda, lõpuks väga vihaselt juba. Siis võttis harja kätte ja midagi tegi. Lisaks ta ei pane uksi ka kunagi lukku. Mõned nädalad tagasi kui alumise korruse tüdruk Kim koju tuli, nägi ta et diivanil istus lihtsalt üks narkar naine. Ta oli kõik asjad kappidest välja kiskunud ja playstationi tööle pannud. Kui Kim küsis, et mis sa teed, siis alguses rääkis, et ootab oma sõpra ja näitas P.D ukse peale, P.D on suur korea poiss, kes eriti ei oska inglise keeltki. Kim ütles, et ei ma ei usu, et tema su sõber on. Naine ütles siis, et ta on hoopis koristaja. Lõppude lõpuks läks naine minema alles siis, kui Kim kutsus politsei. Peale seda pani Dor iga ukse juurde sildi, et lukusta uks kui välja lähed. Me kõik teeme seda, aga tema ei pane iial uksi lukku. Ma tulen igal öösel 4-5 ajal koju ja see tagumine uks, mida tema kasutab kogu aeg, on alati lukustamata. Üks öö oli täiesti pärani lahti.
Lisaks kõigele rotivad nad meie toitu. Ükspäev hakkasime sojakastet kasutama, täiesti nullis oli. Ise olime kasutanud 5 korda, aga kui uuesti võtsime siis ei tulnud ühtegi tilka. Täna hommikul hakkasin Siimuga õiendama, et ta kõik mahla oli ära joonud, mis ma olin suure vaevaga eile poest koju tassinud. Tavaliselt Siim eriti ei joo mahla ja mulle tundus kohe imelik, et kuidas ta sai ühe õhtuga peaaegu 2 liitrit ära juua. Siim ütles aga, et see oli juba eile õhtul selline, et tema oli võtnud ainult klaasitäie. Eelmisel õhtul võtsin mina ka ainult klaasitäie, nii et mingi põrguline oli lihtsalt nahaalselt meie mahla ära joonud. Väga vihale ajab, sest niigi raske on neid mahlu mul kaugelt poest koju tassida ja siis juuakse veel ära ka. No kuidas nii saab?
Ja see pole veel kõik. Siimul tuli täna hommikul Nussasaia isu, andsin talle paki kätte ja seekord hakkas Siim minuga riidlema, et miks ma kõik ära olen söönud, jumala tühjaks oli kraabitud. Mina aga olin väga väga ammu ühe saia teinud ja viimane kord kui ma sõin oli Siim mulle ka seltsiks. Me juba varem arvasime, et kumbki meist on väga maias olnud, aga tuleb välja, et need maiad polnud meie vaid jällegi mingi tore pilusilm. Nüüd ma paningi praktiliselt tühja mahlapaki peale sildi: Jungle-Jane’s juice, KEEP AWAY! :D loodetavasti oskavad lugeda….
Kohe hakkan süüa tegema ja siis lähen tööle. Homme ja ülehomme on vaba. Ülehomme tuleb vist suur pidu, sest kõikidel kellega ma tihedalt läbi käin on vaba päev ja me lähme kõik koos välja.
Ja need korealased ei pese kunagi panni puhtaks ja Jun, tüdruk, oleks peaaegu terve maja maha põletanud!! Okei asi polnud vist nii hull, aga ta käis õhtul woolshedis viinakokse joomas ja öösel kui Siim juba magas siis läks tuletõrje alarm tööle. Jun vana purjutaja oli riisi põlema ajanud. Pani vist kell 4 öösel riisi potti aga läks tuppa ära ja unustas. Väga lamp, ta oli panni kraanikaussi visanud, kus oli põlenud riis ja siis kõige peale käterätiku. :D ma ütlen, et nad on ühed imelikud inimesed.
Tuesday, March 24, 2009
24.03.09
Eile oli mul vaba päev ja käisime eesti poistega(2) woolshedis. Täna lähen vist jälle...
Päeval kohtasin poes kahte eesti poissi, nemad vist tulevad ka õhtul peole.
Mu sõber Shane käis täna Australian Idoli eelvoorus, ma ei usu et tema ja ta sõbrad edasi said, aga ma loodan, et nad saavad telekasse, jube naljakas oleks. Ta laulis hästi küll, aga vist mitte nii hästi, et päris lauljatega võistelda. :D
Shane töötab laguunis vetelpäästjana ja ma sain vetelpäästjate vööd kanda ja öelda raadiosse asju!!! Nananaa :D
Rohkem polegi vist midagi rääkida, tööl olen käinud ja päevitanud olen ja Siim on ainult tööl käinud.
Side lõpp.
Saturday, March 21, 2009
21.03.09
Tablelandsi me ei jõudnudki. Me saime linnast välja alles kell 3, kella 12 asemel ja siin läheb juba 7st vaikselt pimedaks, siis mõtlesime, et ei olegi mõtet kaugele minna. Meil läks veel aega kose juures, kus käisime sisse hüppamas. Mina vana argpüks hüppasin ainult väiksest kaljust, aga enamus teisi hüppasid 10 või rohkema meetri kõrguselt. Ma kartsin kaljule ronimist, sinna pidi ronima mingi tarzani-nööri abil ja mul polnud küll selleks julgust.
Teel Mareeba poole sõitsime suvalisest teest sisse ja avastasime täiega ilusa jõeäärse koha, kämpimiskohaks oli ta lihtsalt oivaline. Vedasime kõik asjad autost välja ja panime laagriplatsi ülesse. Täpselt selleks ajaks kui kõik oli valmis, läks kottpimedaks. Küünlaid ega taskulampe meil polnud, süüa tegime kaasavõetud gaasipliidi peal telefoni valgusel. :D pärast panime lõkke ka püsti ja isegi 2 kitarri otsiti välja. Niiiiii mõnus õhtu oli, üle pika pika aja lihtsalt täielik chillout. Kell 10 oli juba selline tunne, et kell oleks nagu 3 öösel, nii kaua olime pimedas istunud ja kõik olime jube väsinud ka, sest me kõik olime eelmisel õhtul töötanud kella 4ni ja juba 10st ärganud, sest arvasime, et 12 saame kodudest välja. Sellepärast vajusimegi kell 1 juba ära.
Kell 8 aeti mind ülesse ja siis oli väike hommikune pesu jões ning hommikusöögiks puuviljad. Panime asjad kokku ja sõitsime Barron Falls’i otsima. Väga kõva elamus oli see, Barron Falls on 260 meetrine kosk ja see oli lihtsalt nii uskumatult võimas. Ma lisan siia minu enda tehtud pildi ka, et illustreerida :
Kui kell hakkas juba 12 saama ja Barron Falls oli ära nähtud, siis sõitsime täitsa Mareebasse sisse ja hakkasime otsima kohta, kust saaks süüa. Hommikusöök oli nii väike olnud, et see andis kõigil tunda. Leidsime restorani Rainforest View, mis sai nime sellejärgi, et väljas terrassil süües on vaade kaugel laiuvale vihmametsale. Päris kaval nimi, haha. Vaade oli sada korda parem kui toit, mis ma tellisin, aga vähemalt sain kõhtu täis. Enne restorani minnes mõtlesime, et peale kõhutäit võiks randa lesima minna, aga kõik olid peale söömist nii väsinud, et ainuke asi millest mõtlesime oli koduvoodi. Hakkasimegi siis tagasi sõitma. Minu arvates oli juba sõit ise täielik elamus omaette. Me sõitsime mägede vahel ja sees ja ümber, teed olid nii singavongalised kui üldse olla saavad, paremale vasakule kurvid üksteise järel pluss veel tõusud ja langused. Mul läks süda vahepeal päris pahaks, täis kõhuga ei ole hea autoga sõitma mina vist. :D
Me kõik jäime tripiga ülirahule ja loodame varsti uuesti minna. Juba inimesed ise olid nii mõnusad, et ainult nendega koosolemise pärast võiks ka minna. Aa ja kokku oli meid 7, minu töökaaslased Tessa, Nathan, Rick ja Davin ning Ricki ja Nathani majakaaslased Adam ja Sarah. Tessa, Nate, Rick ja Adam on Kanadast, Davin on USA’st ja Sarah on Rootsist.
Ja meil oli lihtsalt nii äge rendiauto, täielik vanakooli matkabuss!!!! Sellega olime ka väga rahul. :D
Neljapäeval jõudime poole 2 linna tagasi ja kõik vajusime kodudes vooditesse. Õhtul pidime kõik kohtuma Ricki ja Nathani juures, et koos valmistada üks suur ja maitsev õhtusöök, aga kõik olid nii väsinud, et see jäi ära. Kõik peale minu, sest mina võtsin viitsimise kokku ja läksin kella 8ks Woolshedi Siimuga juttu puhuma, mul oli kodus lihtsalt liiga igav. Tal oli aga liiga kiire, et minuga jutustada ja nii ma siis passisin 2 tundi alumisel korrusel lounge’is, kus töötasid tuttavad poisid, kes pakkusid mulle puuviljashote. Kella 10ks oli mul juba peotuju sees ja kui kell 12 Siim koju tahtis minna, siis vedasin mina teda alt. Ladies Night oli täies hoos. :D
Kaks tundi hiljem aga hakkas meil Katie’ga igav ja me kõndisime koos koju. Siim vana arvutimängur oli ka üleval veel. Tüüp mängib mõnikord 4 tundi järjest arvutiga. :D ütleb küll, et on jah veits piinlik, aga ikka mängib edasi. :D ta ei suuda ise ka uskuda kui mõttetu mäng see Mount&Blade on, aga ikkagi on nii haarav, et ei suuda normaalsel ajal lõpetada. :D
Eile me magasime kaua ja käisime poes ja koristasime ja tegime süüa ja oligi juba õhtu. 10ks läksin tööle ja pool kuus hommikul lõpetasin.
Täna magasime ainult kella 12, sest meil oli eesmärk kella 2ks hiljemalt laguuniäärde jõuda ja natukene päikest võtta. Küll oli raske ülesse mul saada, aga lõpuks olin ikkagi õnnelik, et läksin. 2 tundi päevitasime, enamus aega passisime vees, sest nii mõnus oli. Kell 4 hakkasime sushi restorani minema, sest nii suur isu tuli, aga kõik kohad olid kinni, siis mõtlesime mingi hea hiinaka ülesse otsida, kuid kõik restoranid, mis teepeale jäid olid suletud, avati alles tunni aja pärast. Mõnikord lihtsalt ei vea.
Täna olen ma suures elevuses, sest täna hommikul vara saabusid Cairnsi minu tuttav poiss Karel koos oma sõpradega ja õhtul tulevad nad Woolshedi. Lõpuks ometi keegi, kellega saab eesti keeles rääkida. :D ja lõpuks ometi näevad mu töökaaslased ka, et me Siimuga polegi Eestimaa ainukesed elanikud. Peaaegu mitte keegi pole varem eestlast kohanud. Kõik teevad kogu aeg meie üle nalja ka, et kas teil seal Eestis muusikat ikka on vä, me ei tea küll ühtegi eesti bändi? Kas teil seal eestis cd’ ka on vä, või ainult kassetid? Kas teil Eestis elekter on vä? :D Ma ühe korra ütlesin Grahamile ja Adamile, et kui nad veel jätkavad, siis nad teevad ennast nii lolliks, sest Eesti on kõrgeltarenenud ja meil on e-riik ja meil on isegi e-valimised. Siis need lollid harimatud austraallased jäid vait. :D
Aga tegelikult nad ei ole seda kordagi halvustavalt mõelnud kui nad selliseid nalju on teinud, tegelikult on väga palju just huvitunud Eestist ja nii paljud tahavad kindlalt Eestisse tulla. Just sellepärast, et nad pole sellisest riigist väga midagi kuulnud ja tahavad ise üle tekkida, kuna neil on reisimine juba nii hinges. Chris ja Jake tulevad vist juba suvel Eestisse. Paljud teised on ka öelnud, et tahavad kindlalt tulla, aga ma ei tea, kindlasti osadel läheb see soov ajapikku ära. :P
Ja muideks, üks mu tuttav ütles, et ta kohtas oma hostelis kahte Soomlast ja nad olid kõik seal arutanud, et kuhu võiks veel reisida ja soomlased ütlesid, et ära elusees mine Eestisse, nii nõme koht, täiega mõttetu ja kurjad inimesed ja kole ja ma ei tea mis kõik veel. Nii, et jah, armsad naabrid meil. :D aga samas jällegi ta oli kohanud iirlasi ja nemad ütlesid just, et kindlalt reisi Eestisse, nii sõbralikud inimesed ja ma ei tea mis kõik veel, täielik vastand soomlaste jutule. Neid olid suvalised eesti inimesed oma kodudesse öömajale lasknud ja terve reis oli olnud ülipositiivne.
Jutt saigi vist otsa.
Aa, täna oli meil 36 kraadi. Mõnna mõnna.
Tuesday, March 17, 2009
18.03
Kiire postitus, enne kui ma usside ja ämblike kaissu magama lähen.
Eilne õhtu oli hullumaja, nii palju inimesi oli Woolshedis, aga kõik on vaeseks jäänud, ma sain ainult 20 dollarit.
Igatahes, üks naine küsis mult, et kust ma päris olen. Kui ta kuulis, et Eestist, siis ta läks päris hulluks ära. Ta parim sõbranna on päris Eestist ja ta on ise ka Eestis käinud. Hakkas mulle Tanel Padari Welcome to Estoniat laulma ja värki. :D väga äge. Saatis kohe sõnumi oma sõbrannale ja see sõbranna tervitas mind ja saatis mulle kallistusi. :D suht naljakas oli. See naine oli niiiiii vaimustuses minust nagu ma oleks mingi ilmaime. :D
Aga mis tänasesse õhtusse puutub, siis mul ei ole ei magamisalust, magamiskotti ega ka patja. Mu ainus peaalune asi on pusa, mille ma võtan ka ainult sellepärast kaasa, et oleks midagi pea alla panna. Tõotab tulla huvitav õhtu.
Varsti annan teada kuidas läks, ma nüüd lähen ! pakaaa