18.02

no mida pekkkkkki. lühikesed teksapüksid ka läinud. 

kas saab mõni päev mööda minna kus ma ei avasta asju mis ära on varastatud. ma hakkan nutma vasti. kõik armsad asjad on ära rotitud lihtsalt. 

täna liitusin fitness centriga ka, lootes et kunagi julgen veel oma lühikesed püksid jalga ajada, aga no see unistus on nüüd rikutud.

trenn oli väga mõnus, kallis, raske.

seal polnud dušše. normaalne. jalutasin läbi linna higisena koju ja jooksin ruttu vannitoa poole, aga eile kolisid 2 korea pliksi sisse ja üks neist oli enne mind vallutanud vannitoa. 

korea tüdrukud kolisid siis sisse kui meid kodus polnud ja kui õhtul koju jõudsime, siis nägime ainutl asju vannitoas, aga mitte kedagi maja peal ei liikunud. ma olin vähemalt 5 tundi kodus ja tegutsesime seal, aga kordagi ei näinud kedagi. arvasime, et võibolla pole neid kodus. öösel kui ma olin tööl ja Siim pesema läks, siis ta ust lukku ei pannud, kuna arvas, et ta on üksi. just kui ta hakkas dušši alt välja tulema, siis uks läks poolenisti lahti. need tüdrukud olid terve aja kodus olnud, nad lihtsalt ei tulnud kordagi toast välja. jube häbelikud on nad ka. täna korraks kohtasime neid.

varsti tuleb mulle vist üks töökaaslane külla ja õhtupoole lähen tööle. eilne tööpäev oli mõttetu, inimesi polnud ja saksa tsikk ajas mu närvid krussi.

saksa maffia on woolshedi üle võtnud. seal on 3 saksa tüdrukut, kes on pikemat aega töötanud,ehk siis näiteks sabrina on 2 kuud, wuhuhuu, milline vana tegija noh. üks on manageri tüdruk ja nad kõik on kolmekesi sõbrannad ja arvavad, et võivad endale kõike lubada. felicity on väga tore minuga, aga kuuldavasti Jamey'ga mitte. Sabrina on aga kõige hullem nõid üldse. ta on megaülbe ja tänitab ja möliseb. ta ei õpeta kunagi, alati kui tahan midagi ta käest uurida, siis ta teeb oma lolli näo ette ja küsib et MIS SA EI TEADNUDKI VÄÄÄÄ???? managerid on alati nii normaalsed, kui midgai sassi ajan, siis ütlevad et ei ole hullu ja näitavad kuidas teha, aga see saksa piff muutub selliseks, et hea et ta mulle kallale pole tulnud. ulme lihtsalt. iga päev olen tööle läinud mõttega, et äkki on asi minus, ma proovin täna ikka viisakam ja veel toredam olla, aga eile ma mõistsin, et sellel pole lihtsalt mõtet. ma ei tea mis põhjustab sellist käitumist, aga see on lihtsalt masendav. 

aga mis siin ikka, ÜHEST KÕRVAST SISSE JA TEISEST VÄLJA. vähemalt mul on seal sõpru.... :D 

praegu mul ei tule midagi rohkem meelde, ma lähen sööma. 

TSAUUUU

 

Ja ma avastasin täna lahti pakkides et Noosa Blues varastati mul veel ühed pikad püksid ja üks pusa ära. Täiesti ebanormaalne ju. Kahju on juba väga suur.

16.02

Mul on jälle vaba päev ja nii paljust on rääkida.

Laupäeva hommikul pakkisime asjad, võtsime takso ja sõitsime oma uue kodu poole. Alguses oli kõik tsill, sest maja oli enam-vähem talutav ja majakaaslased tundusid toredad. Köök oli räpane ja sinna taha nurka olid kogunenud kõik vanad pesumasinad ja külmkapid, see nägi välja nagu prügimägi. Laua peale oli jäänud mingi toidutükk ja miljon sipelgat said sellest oma osa. Majakaaslasteks olid 2 noort poissi Koreast, üks brasiilia seebinäitlejatar ja üks aussi kohalik joodik. :D see mees oli kõige tüütum. Ta kogu aeg sadas tuppa sisse ja rääkis nii lampe asju. Tuli mingi kellaga tuppa ja rääkis kust ta selle sai ja et see pläriseb väga kõvasti.

Oma tuppa astudes aga saime šoki, see hais seal oli palju palju palju hullem kui me mäletasime. Selline tunne oli nagu oleks prükkarite kodus, kõik hallitas ja se hais mis sellest protsessist tekkis oli täiesti talumatu. Siim pidi kohe tööle minema, aga mina jäin veel sinna, sest mul oli tööni aega.  Ma avastasin veel, et terve meie tuba oli paksult ja ma mõtlen ikka väge paksult pikki musti juuksekarvu täis. Igal sammul lendasid need ja jäid plätudesse kinni. Kui ma pärast juukseid kuivatasin, siis mustad juuksekarvarullid tiirutasid mööda maad ringi nagu heinapallid. See oli nii rõve. Ja neid oli ebareaalselt palju. Linad ka haisesid ja kõige hullemini haises voodi. Iga hingetõmme oli nagu enese piinamine. Seda ei anna kirjeldada. Ainuke pluss asja juures oli see, et sela oli tasuta wifi. Kui ma töölt koju jõudsin 5 ajal, siis Siim ikka passis arvutis. Me ei suutnud isegi magama jääda, sest hais oli nii jube. Kui ma olin pikka aega vingunud, siis Siim oli lõpuks nõus ära minema. Me passisime terve öö üleval ja mõtlesime kuhu minna. Tund aega magasime ja kell 9 pakisime asjad ja võtsime takso ja sõitsime tagasi Grand Hoteli.

Hiljem helistasime majaomanikule ka, ta tundus olevat mõistev ja üldsegi mitte vihane. Kuid pärast kui Siim läks peale tööd oma mütsile järele, mis ta sinna jättis, siis Scotty, see purjus mees, rääkis et ta oli päris vihane olnud. No me ei saa talle seda pahaks panna, aga samas ta ei saa meilt nõuda, et me keldris elame ka. See on lihtsalt tervisele kahjulik.

See vanamees oli Siimu kaabu juba endale võtnud ja enda asjade alla ära pannud. Tal oli päris kahju seda tagasi anda, nii lootis, et sai endale uue ägeda kaabu. :D

Kohe kui Garnd Hoteli jõudsime, siis ma läksin magama, sest ma olin eelneval päeval töötanud 9 tundi ja enne seda vähe maganud ja pärast tööd sain ka magada ainult tunnikese, ma olin nagu laip. Siim oli aga energiat täis millegipärast ja läks turule puuvilju ostma.

Hiljem helistas meile see mees, kellel oli hästi lahe maja, aga mis asub natuke kaugemal keskusest. Ta kutsus meid grillima. Me kahjuks ei saanud minna, sest Siim pidi tööle minema, aga see mees kutsus meid uuesti enda juurde elama ka. Me otsustasimegi, et see maja oli liiga hea, et talle ära öelda. Ta tegi meile veel soodustusi ka. Me maksame 50 dollarit vähem kui ta alguses tahtis, me ei pea bondi maksma ja me ei pidanud 2 nädalat korraga maksma ning lisaks meil ei ole mingit miinimum aega kaua me siin elama peame.  Läksime peale seda kohe alla adminni juurde ja võtsime toa ainult 1ks ööks, ülejäänud raha saime tagasi.

Siim läks tööle ja mina magasin terve selle aja kuni ta tagasi tuli.

Öösel saime kahelt inglise poisilt parooli interneti jaoks ja rottisime seda kuskilt lähedalt asuvast internetikohvikust.

Hommikul pakkisime jälle asjad, võtsime takso ja sõitsime uude majja. Maja on super. Suur, korralik, puhas, mugav, kõik asjad olemas, tasuta nett, playstation, kaabel tv, AHI, grill, mida iganes veel. Meie tuba on suur ja mõnus. Terve sein on üks suur peeglitega kapp, suur voodi ja laud. Palju ruumi on ka. Majaomanik on liiga tsill tüüp. Ta ostis selle maja ja tegi korda, et saaks hakata välja üürima. Meie elame teisel korrusel, aga all on veel tubasid ja seal elab 4 inimest. Praegu oleme me üleval üksinda, aga millalgi tuleb 3 või 4 inimest juurde.

See mees tegeleb veel sukeldumise ka. Tal on oma firma. Rääkis pikalt ja laialt kuidas need kursused käivad. Me tahame raudselt selle läbi teha. Loodetavasti  saame soodukat ka noh. :D

Ta vist tegeleb veel mingite tuuride tegemise ka. Rääkis meile, et sebib meiel tuuri Tablelandi. Üli tsill koht pidi olema.

Alumisel korrusel elab üks vanem mees ja temal on papagoi. Üli üli üli nunnu. Kahe kuune. Nii ilus ja armas. Nokib ka hästi õrnalt.

Täna ma pean kella 3ks minema tööjuurde koosolekule, loodetavasti seal sõimata ei saa, sest ma olen ikka asju valesti teinud küll seal.

Ja ma loodan, et mul on Crisi ja Jamiega sama kodutee, sest nad elavad kuskil siin kandis, aga ma ei tea täpselt kus. Nii oleks ikka lihtsam tööl käia kui kellelgi on sama tee, siis ma ei kardaks nii palju.  

13.02.09

Eile käisime Woolshedis peol. Kõik töötajad, kes eile ei pidanud töötama olid ka pidutsemas. Woolshedis on nagu kirjutamata reegel, et kui ei tööta, siis oled ikkagi seal ja pidutsed. Iga päev on nii. Ju see on sellepärast, et kõik on noored ja vabu päevi on harva, siis kasutavad võimalust ja pidutsevad seal kus on kõige odavam. Oma töötajad saavad tasuta sisse ja kõik joogid on miinus 50%. Kõik kangemad joogid maksavad 7 dollarit, õlu ja siider 6, nii et miinus 50% on päris talutav.

Me jõudsime sinna alles kell 1 aga 2 tundi läks nii kiiresti, et ei märganudki. Kell 3 sai pidu läbi. Võtsime megasuured kebabid ja tatsasime kodupoole. Voodi oli parim sõber.

 Täna hommikul otsustasime, et ei koli veel, sest me olime liiga väsinud ja Siimul oleks kiireks läinud, sest tal oli 4 tundi tööni aega.

Homme kolime, kui ma jaksan normaalsel ajal ülesse ärgata. :D Kui mul on täna hea päev ja saan palju tippi, siis võtame homme takso ja saame mugavalt ära kolitud. Sinna on ikka piisavalt pikk tee, et nende suurte kompsudega reisida. Loodetavasti saan palju raha täna, reede siiski ja ma ei tahaks eelmisele reedele ju ometigi alla jääda.

Mul on tööleminekuni pool tundi aega. Kell 11 algab ja 5ni on lahti pluss veel koristamine tund aega. Mul pole üldse energiat ja ma ei viitsi kuhugi minna praegu. :D aga ma mõtlen raha peale, siis pole nii hull.

Täna on siin all baaris mingi pidu ja enne kui ma üritasin enne magada, et ma jaksaks tööle minna, siis hakkas põrand värisema ja tümpsu kostis seitsme maa ja mere taha. Siiamaani kostab. Vähemalt see mees laulab hästi.

Täna käisime jälle turul ka. Ma polegi sellest turust teile rääkinud. See on iga reede-pühapäev ja see on hästi suur koht. Kui mõtled eesti turule, siis tuleb mingi rõve nõmme või balta turg ette, aga siin on see hoopis teistmoodi. Noored ja vanad kauplevad ja hästi hästi palju on puuvilju, juurvilju ja mida kõike veel, kõik on hästi korralik ja ei haise. Me ostsime Monkey banaane. Need on sellised väikse sõrme pikkused banaanid, mis on üli üli maitsvad. Ühte hästi head puuvilja ostsime ka, ma nime ei mäleta, aga kui pooleks lõigata, siis olid tähekujulised. Hästi mõnusad värsked ja hapukad puuviljad, need kasvavad siin aedades ka. Arbuusi ja apelsine ostsime ka, apelsinid olid mu meelest veits halvaks läinud, aga Siimule maitsesid hästi. :D 

12.02.09
Minul on täna vaba päev. Juhhei. Kohe ei teagi mida ette võtta. Kell on kolmveerand kümme ja Siim peaks poole tunni pärast koju jõudma, eks siis mõtleme mida teha.
Täna helistasime sellele naisele, kelle majja me elama lähme. Tal on mingi nõme süsteem, et maksma peab iga reede ja ta ei tee mingit erandit. Seega ta andis meile valida, et kas kolime homme sisse või pühapäeval, aga maksma peame ikkagi juba reedel. Me oleme siia Grand Hotelli maksnud ka kuni pühapäevani nii et meil erilist vahet polegi, raha läheb nagunii raisku. Me otsustasime, et kolime ikkagi juba majja ära, sest siinne elu on õ.u.d.n.e.
Me arvame, et ega seal majas ka elu parem ei ole, aga vähemalt käib seal koristaja. Siinse elu viga ongi see, et siin elavad ainult parmud ja kõik on nii hullult räpane. Õnneks meie tuba enam ei haise, sest me tegime pesupäeva ja puhtad riided tõid hea lõhna tuppa. :D noh, igal ühel omad nipid. :D me kahtlustame, et see vaip siin haiseb, sest kogu aeg oli siin räme paks juustuhais sees. Juba siis kui me tuba vaatamas käisime, need ei ole meie jalad mis haisevad, ausalt. :D
Ma olen juba ammu tahtnud kirjutada, et proovisime känguruliha ka ära, aga ma olen unustanud. Hästi pehme ja hea liha. Siimule täiega maitseb, ainult seda söökski kogu aeg. Mulle maitseb muidugi ka, aga nii kahju on mõelda, et see oli kunagi känguru. Peale loomaaia külastust ma lihtsalt armastan neid loomi. Nad on nii nii pehmed ja toredad semud.
Homme on reede ja ma loodan palju palju tippi saada. See annab ikka nii palju juurde. Kogu aeg on raha ja pangakaardilt ei pea üldse raiskama. Järgmise nädala palka saab arvatavasti juba kõrvale panema ka hakata. Ma sain see nädal kolme päeva eest 295 dollarit kätte, 120 läks maksudeks. Nii et vägagi normaalne.
Kõik mu töökaaslased on eesti keelest nii vaimustuses. Chris kogu aeg tahab, et ma talle laulaksin, aga ma ei ole julgenud. Ma tahan et nad edaspidi ka minu sõbrad oleksid. :D ma lubasin ta varsti külla kutsuda kui majja saame ja siis lasen talle Tannut arvutist, loodetavasti jätab mu siis rahule. :D
Ma olen nüüd enda tööga suht rahul, raha saan ja sõpru sain ka. Ainult üks saksa tüdruk Sabrina on täielik kubjas. Kogu aeg kamandab ja ütleb, et ma pean kiiremini koristama, kuigi samas on vaja üli korralikult teha, sest manager vaatab kõik nurgad ja nurgatagused üle. Sabrina inglise keel on ka selline, et iialgi ei saa aru mida ta öelda tahab. Aga noooooo ühest kõrvast sisse ja teisest välja, ma ütlen. Hull asi, et ta seal 2 kuud töötanud on. Mul pole tema vastu küll mingit respekti.
Siimu ei ole enda tööga üldse rahul. Ta saab ainult 4 tundi töötada kui tal on tööpäev ja kokk, kelle heaks ta töötab, ei ole ka just eriti muhe. Ta suhtleb ainult ühe teise kitcenhandiga, kes on seal kõige kauem olnud. Sellele on ka võim pähe hakanud ja kujutab endale asju ette. Ma ei oska seda olukorda seletada, Siim peab ise ühel heal päeval viitsimise kokku võtma ja siia enda mõtetest kirjutama.
Täna saime jälle natuke aega laguuniääres lesida. Nüüd on näod roosad peas ja meel hea. Jube valgeks läksime vahepeal.
Poed olid ka täna esimest korda kaupa täis. Jee, lõpuks saab süüa. :D

11.02
Heiheiheiii mina siin jälle. Andke andeks, et ma pole ammu kirjutanud. Väga palju asju on kirjutada, aga aega pole üldse olnud. Esimene tööpäev nagu te teate oli täielik katastroof ja ma ei suuda uskuda, et ma teisel päeval suutsin ennast kohale vedada. Ma ei tahtnud lihtsalt üldse minna.
Teine päev läks aga nii hästi. Ma sain küll vaid 20 dollarit tippi, aga kliendid olid normaalsed ja kõigest sain juba paremini aru ka. Ma sain endale hästi hea sõbra ka, ma ei tea kuidas ta nime kirjutatakse, aga see kõlab nagu Poe. Ta on pooleldi DJ ja teeb jooke ka. Ta oli nii äge, kogu aeg aitas mind ja kaitses mind kurjade klientide eest kui mul midagi sassi läks ja ta küsis kogu aeg igast lauseid, et kuidas need eesti keeles kõlavad ja üritas minuga eesti keeles rääkida. Mikkrisse ütles ka eesti keelseid lauseid, aga noh nendest saime ainult meie aru. :D teine päev läks üli kiiresti ja isegi koristamise osa ei tundunud enam nii hull.
Esmaspäeva hommikul äratas meid 2 korda toateenindus, kes lihtsalt sisse marssis, sest nad arvasid, et tuba on tühi ja siis üks mees, kes lihtsalt koputas sada korda enne kui me ta sisse lasime. Me küsisime kogu aeg, et mis on, mida ta tahab, aga ta ei vastanud midagi. Natukese aja pärast tuli jälle kopsima ja jälle ei öelnud midagi. Lõpuks tegime ukse lahti ja ta ütles, et tahab suitsualarmi vaadata. Astus sammu sisse, vaatas lakke ja astus kohe välja. Lisaks ärkasime veel 2 korda selle peale ka, et suitsualarm hakkas niimoodi kisama, et jube. Kaks järgnevat päeva pidime taluma pidevat pininat, mis tuli suitsualarmist. Mingi vanamehed ilmselt suitsetasid toas. Parim selle juures oli see, et alati hakkasid need kisama kui me üritasime magama jääda või siis juba magasime.
Aa muideks, me elame nüüd uues kohas ka. Pühapäeva hommikul kolisime siia. See on ühe bloki kaugusel vanast kohast ja on täielik PELDIK. Koha nimi on Grand Hotel ja siin elavad ainult sellise inimesed, kes on eluga väga hätta jäänud. Köögis on kaks väga haisvat külmkappi ja pliit ja paar kappi, aga see on ka kõik. Siin ei ole ei panne, potte, nõusid jne. 5 onukese peale on 1 pann, mida nad kõik rõõmsasti omavahel jagavad. See pann on ise selline, et kunagi on tal ilmselt vars olnud, aga kes see enam teab kus see nüüd pesitseb. Eile me võtsime selle panni, sest me ei teadnud, et see on kellegi oma. Kui liha juba panni peal küpses, siis tuli üks mees kööki ja vaatas kahtlaselt meid. Siim küsis, et kas see pann on kellegi oma. Onu ütles, et jah see on ühe mehe oma, kelle nime ma enam ei mäleta. Siim küsis, et kas see mees on väga vihane. Onu jäi täiega kokutama ja ütles, hmmmmmm jah võib-olla on küll, aga no eks ma siis mainin talle, et asja leevendada. Eriti lamp. :D
Mis ma oskan teile veel rääkida…kõik asjad millest ma olen tahtnud kirjutada on juba ammu meelest läinud.
Aaaa, meil on siin vihmaperiood ja see kestab umbes 2 nädalat veel. Vihma sajab kogu aeg, aga see on selline soe vihm ja põhimõtteliselt see ei sega üldse. Tavaliselt sajab kuni pool tundi ja siis jälle paistab päike ja noh mõnikord sajab terve päev ka, aga enamasti on vihm ja päike vaheldumisi. Vihma pärast on aga suured üleujutused ja näiteks Cairnsist saab välja reisida vaid lennukiga. Kõik teed upuvad ja ükski auto ei pääse läbi, isegi mitte suured kaubaautod. See omakorda tähendab seda, et meil on kõik poed nagu nõukaajal. Mitte midagi osta pole. Juurvilju, puuvilju, piimatooteid, leiba, saia, mahla mida iganes sa osta tahaksid, seda pole. Kõik letid on nii hõredad ja kõik soodukaga asjad on ära ostetud. Ainult kalleid asju saab osta, sest neid on natukenegi järele jäänud. Ilmad on tegelikult veidikene paremaks läinud kui võrrelda selle ajaga kui me Cairnsi jõudsime. Täna esimest korda üle väga väga pika aja saime laguuni äärde päevitama ka minna. Kui hiljem poodi läksime, siis olid mõned letid puuviljadega ka täitunud. Inimesed ei osanud kohe validagi, et mida osta. Varem ostsid mõned inimesed kõike kokku, sest kartsid, et varsti pole enam mitte midagi osta.
Laguun on mere ääres olevas pargis bassein, mis näeb äge välja. Sinna tuleb linarahvas päevitama ja ujuma. Meres siin ujumas ei käida, ohtlike elukate pärast ilmselt.
Tänavad on vaeseid aborigeene täis ja ma nii kardan neid. Enamused neist on läinud väga halvale teele ja kogu aeg kuulen neist hirmujutte. Nii õudne on õhtul tööle minna, kuigi ma kõnnin ainult kolme bloki kaugusele, siis selle ajaga tuleb neid nii palju vastu, nad kisavad ja õiendavad ja on väga vihased. Ühel õhtul kui ma tööl pausil olin ja õues oma pitsat sõin, siis üks memm istus mu kõrvale, tema oli rahulik ja ta nägi hästi kurb välja siis ma andsin talle oma pitsa. Te oleks pidanud nägema kui tänulik ta oli. Mul on lastest ka kahju. Neil kõigil on sada titte käes ja siis kantseldavad neid tänavatel.
Eile käisime kodu ka otsimas, sest siia urkasse me ei taha mingil juhul jääda, juba haisu pärast. Kahes kohas käisime, üks oli kaugel, aga see oli nii täiuslik. Maja oli suur ja me oleks jaganud seda 4 teise inimesega, aga meil oleks olnud oma suur tuba. Kõik oli uus ja mõnus ja seal majas oli isegi ahi, me pole ahjutoitu saanud alates sellest ajast kui aussi tulime. Kõik oli nii täiuslik ja omanik oli ka ülikihvt. Tegime meile kõvasti soodsama hinna ja ütles, et me võime bondi ka hiljem maksta, aga kahjuks me peame ikkagi talle ära ütlema. Asi on selles, et see koht on liiga kaugel ja kui ma lähen alles öösiti tööle ja jõuan varahommikul, siis sinna kanti on mul üksinda liiga ohtlik käia, suurlinna elu siiski. Pluss ma ei viitsiks ka kõndida pool tundi koju kui ma olen niigi väsinud. Teine koht oli 15 minuti kaugusel, võrreldes praeguse kohaga ka liiga kaugel, aga no mitte üle mõistuse. See oli väljas väga lagunenud ja me mõtlesime, et no appikene kuhu me jälle sattunud oleme. Seest oli aga mõnus suur, köök ja elutuba olid natuke rotid, aga vähemalt käib seal koristaja iga nädal. Tuba ei olnud ka just kena ja haises täiega kopituse järgi, aga no mis seal ikka. Selle maja plussid olid, et me maksame mõlemad ainult 100 dollarit iga nädal ja selle sees on elekter, vesi, koristaja, wifi jne jne. lisaks veel see, et me ei pea bondi maksma ja seal ei ole miinimum aega kui kaua peame seal elama, siis me saame iga hetk lahkuda kui tahame.
Töö kohta võin teile veel rääkida. Üleeile sain 40 dollarit tippi, mõnus on ikka kui niisama lambist iga päev raha saad. Eile sain ainult 5 dollarit, iga päev ka ei vea. :D eile sain oma esimese palga ka. Maksud on siin ikka jubedad, kolmandik palgast läheb maksudeks, aga no vähemalt Eestis saan ma rikkaks.
Üleeile käisin RSA testi tegemas. Kella 4 ajal sain Chrisi ja Jamiega Cairnsi Centralis kokku ja võtsime takso ja sõitsime kuhugi baari, kus test toimus. Ma arvasin ikka, et see on midagi rasket mulle, aga no hahaha. Üks mees andis meile 30 leheküljelised töövihikud. Kõik küsimused võtsime läbi ja pidime vastuse kirjutama ja ta kogu aeg ütles, et no testis küsitakse teilt mingi 3 asja selle kohta ja selle kohta jne. Ma siis üritasin kõik meelde jätta ja kui lõpuks testi kätte saime, siis vaatasin esimest küsimus…okei ei tea. Vaatasin teist..okei ei mäleta. Vaatasin kolmandat, selles ka kahtlesin ja siis vaatasin ümberringi, kõik kasutasid oma töövihikuid. Aga point oli sellest, et kõik testi küsimused olid esitatud samamoodi nagu töövihikus, kirjutamise vaev lihtsalt. Lisaks siis üks teine mees käis järjest kõik testi küsimused läbi ja ütles mis on õiged vastused. Niiiiii lamp asi. :D ma mõtlesin, et me peame peast tegema, aga kõik öeldi ette lihtsalt. :D ja see kestis vaid 2 tundi. Ma kuulsin, et osadel kestis see ikka 6 tundi. Maksin lihtsalt lampi 90 dollarit. No okei ma muidugi sain teada, millistele inimestele ma ei tohi alkoholi müüa ja millised on trahvid kui ma seadust eiran, aga no seda võiks vabalt kuskilt lihtsalt lugeda. Maksta sellise asja eest 90 dollarit on täielik absurd.
Tööl olles küsivad paljud kliendid, kust ma pärit olen, sest mul on teistsugune aktsent. See on nii naljakas, kuidas kõik reageerivad kui kuulevad, et Eestist. Eile näiteks ütles üks mees selle peale: TERVIST. :D Mul jäi suu nii lahti. Aga Woolshed, baar kus ma töötan, on alati paksult inglasi täis, nii et väga paljud on Eestis käinud. Väga palju naljakad tegelasi kohtan ma. Ükskord sain peldikupaberi peale kirjutatud kirja. Mind kutsuti kohvitama, sama kirjaga oli kaasas ka pellaripaberist lill. :D ükskord sain kirja, kus üks tüüp palus, et ma värviks tema juuksed sama värvi, mis mul on. :D need on äärmused, enamus inimesi kutsuvad mind pidutsema ja tahavad mulle jooke osta. Ühele kauboile meeldisin ma isegi nii väga, et ta andis mulle 25 dollarit tippi. Pole paha siin blond olla. :D
Eks ma üritan teid ikka naljakate seiklustega kursis hoida nii palju kui ma suudan. Lihtsalt nii raske on leida aega millal kirjutada. Ma olen töötanud alates eelmisest neljapäevast iga päev. Ma jõuan koju sõltuvalt päevast kas 4 või 6 hommikul, siis ma magan vähemalt 1ni. Kella 5ni on meil aega Siimuga teha asju mis tegemist vajavad, siis läheb Siim tööle ja ma kasutan võimalust ja magan nii kaua kuni pean tööle hakkama sättima ja siis jõuab Siim koju ja ma pean tööle minema ja siis hakkab jälle ring peale. See öötöö võtab elu ära, aga vähemalt saan palka hästi. Kella 12ni on 14 dollarit, kella kolmeni on 21 dollarit ja alates kella 3st on 28 dollarit. Oi ma oleks rikas kui maksud poleks nii suured.
Aga homme on mul vaba päev ja me tahaks midagi ette võtta. Siim tahab kalale minna, sest eile jooksmas käies nägi ta, et üks mees sai väga piraka kala kätte. Ma tahaks meie baari peole minna, sest me saame miinus 50 % ja nii ammu pole peole saanud. Eks näis kuidas kulgeb, aga Siimu 20ndat sünnat on ju vaja kuidagi tähistada ka.

07.02

eile tulin 60 dollari tipiga koju, aga pisar oli ikka silmis.
inimesed on nii ]elad ja ylbed. ma ei taha elusees tagasi t;;le minna, aga t'na pean j2lle minema. eile olin 11st poole 7ni hommikul ja t2na kella 12st sama kaua.
l6pus pidin lihtsalt iga v2ikesmagi detaili baaris puhtaks kyyrima. ebanormaalne t]] ja ma ei tea isegi palju ma palka saan. ma loodan et palju, muidu ma olen t2ielik ori.
ma tahaks aja seisma panna, sest ma ei taha t;;le minna yldse.
see pole elu. hommikul magama ja ]htul ylesse. ainult et ma ei saa p'eval ka magada sest ylej22nud 7 inimest toimetavad p'eval omi asju v2ikses toas mida me k6ik s6bralikult jagame.
alles esimene p2ev ja ma olen niiiiiii v2sinud ja vihkan oma t''d.

05.02
Täna avastasime suurt ja ma mõtlen ikka hiiiiigelsuurt kaubanduskeskust, mis oli paksult paksult nii ägedaid poode täis. Meil oli mõlemal nii kahju, et me nii rotid oleme.
Tagasi tulles avastasime siit samast lähedalt ühe odava hosteli, mis asub pubi kohal. Kahene tuba on 2 dollarit odavam kui siin dormis, ehk me säästame ühe öö pealt kokku juba 4 dollarit ja seal oli diil, et kui võtad nädalaks, siis üks tuba maksab 200 dollarit. Ehk siis nädalas hoiame me kokku juba 100 dollarit. Me saime tuba ka vaadata, väga tagasihoidlik, aga ei ole hullu. Rõdu oli veits prügimägi, aga no me ei pea sinna minema.
Poole kuue paiku ruttas Siim tööle ja ma läksin netipunkti. Ja üllatus-üllatus: ma nägin oma esimesi eestlasi siin. Nii vinge oli eesti keeles rääkida, kellegi muuga kui Siimuga. Nagu uni oleks olnud, hääled kõlasid kõrvas. :D ma olen vist veits ära pööranud, aga see oli tõeline elamus. :D
Nemad muidugi nii vaimustuses minust polnud, nad ütlesid, et kuskile ei saa mina ilma, et mingi eestlane jälle tere ei ütleks.
Nemad elavad 2 km linnast väljas majas. See pidi olema täiega uhke maja ja omanik otsib sinna teisi üürnikke veel, aga hetkel on maja nende päralt. Neil on auto ka. Mind tegi kurvaks, et nad nii heal järjel on, kõigil paistab paremini minevat kui meil, aga siis tuli välja ei nad plaanivad ära minna, sest nad ei saa tööd. Nad ütlesid, et praegu on nii raske saada, sest hooaega pole. Ja nüüd ma olen jälle õnnelik, sest meie Siimu sai juba töö ja ma usun, et ma saan ka varsti.
Eile lahkusid India poisid ja täna hommikul Liechtensteini tüdruk. Asemele tulid 2 poissi ja üks tüdruk. Nad ei tundu üldse nii lahedad ja ühel jalad haisevad.

Eile õhtul oli täiega naljakas, me kõik passisime toas ja teised küsisid lauseid kuidas need eesti keeles kõlavad. Põhi laused oli: „sul on mustad hambad „ ja „ sa oled väga ilus“. Ja kõigile väga meeldis mu päris nimi eestikeelses kõlas, sest nad teadis, et mu nimi on Jane. Siin ma olen alati Jane, sest nad ei suuda mu nime üldse hääldada ja nii on kõigil lihtsam.

Uuuuu-uuu-uuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuujeeeeeee.
Kes sai just kõne, et tule täna õhtul trialile??????????
Jajajjaaaa see olin mina. Täna kell 12 kuni 2ni öösel. Wuhuhuuu, ma olen nii ärevil aga samas kardan ka. Õnneks meie toa poisid ütlesid, et tulevad ka raudselt sinna mind cheerima. Ma loodan, et läheb hästi, sest ma ju valetasin, et mul on kogemust. Ma ütlesin, et ma koristasin laudu ja kallasin õllesid, siidreid ja jooke ma ei teinud, meil oli barman. Ma nii loodan, et ma midagi ära ei riku.

Mul just tuli meelde, et täna nägime röövi ka. Väike rattaga aborigeenipoiss sõitis mehest mööda ja varastas midagi. Mees karjus ja üritas järele joosta, aga poiss sai minema. Hästi palju on siin töötuid aborigeene, kes elavad riigi abirahadest ja veedavad päevi tänavatel. Iga nurga peal on neid karjades. Ühed lükkavad titevankreid, teised kakerdavad ringi purjus peaga ja kolmandad varastavad, aga keegi ei kerja.



06.02
Häid uudiseid siit poolt maakera. Janne sai eile endale töö.
Ma töötan linna ühes kuumimas pubis-klubis, klubi poolel. Kohe kui kohale jõudsin pandi mind tellimusi võtma ja jooke tegema ja isegi raha pidin kassasse panema. See oli nii hull lihtsalt. Mul oli vahepeal nii juhe ikka, mul pole mitte mingit varasemat kogemust. Seda kaasat oli päris keeruline ikka kasutada. Sada nuppu, üldse ei leidnud ülesse neid nuppe mida vaja. Õnneks mind abistas Felicity, hästi hästi sõbralik ja tore tüdruk. Kogu aeg aitas mind ja kiitits ja õpetas, kuidas asjad käivad. Kõige raskem oli aru saada, mida inimesed tahtsid, sest nimed oli täiesti võõrad ja kui ma lõpuks aru sain mida taheti, siis tekkis jälle see, et no mis seal sees nüüd käiski. Ja siis veel oli vaja kassast ka õiged asjad ülesse leida. Nii, et ei ole kerge töö. Seda enam, et maja oli pungil täis ja kõik tahtsid jooke osta. Osad vaatasid ikka päris kurjalt, kui ma kohmerdasin seal. Aga üldiselt läks mul päris hästi esimese päeva kohta, lõpu poole tulid asjad juba lihtsamalt, aga no väga palju on veel õppida ka. Tahaks ise ruttu kõik asjad ära õppida, siis saaks tööd nautima hakata.
Mu proovipäev kestis kella 12st 2ni ja peale seda ütles Paul, manager, et palju õnne, sa said töö. Ta ütles, et ta rääkis peakokaga ka ja, et Siim sai ka töö. Nii, et me oleme nüüd kaks õnnelikku tööinimest. Lõpuks hakkab raha arvele tulema, mitte ei lähe ainult. Siim töötab allkorrusel köögis kitchenhandina.
Siim tuli õhtupoole ise ka sinna, vaatas eemalt kuidas mul läheb. Koju saime alles pool 3 ja nii halb on ikka 6 teisega koos elada. Meie pidime õhtul vaikselt olema, et teised ülesse ei ärkaks. Aga uus poiss ja tüdruk ärkasid juba 9 ajal ülesse ja hakkasid hullult sahmerdama, nii et me ei saanudki enam magada. Täna pean jälle 11 õhtul tööle minema, ma ei tea kuidas ma jaksan nii kui ma üldse normaalselt magada ei saa. Siimul algab täna tööpäev kell 6 ja lõppeb kell 10 nii et üks tuleb töölt, teine läheb. :D
Aga jeeee, kõik hakkab sujuma lõpuks. Äkki saan endale nüüd uued püksid asemele osta. :DDDDDD

4.02

Eile saime kaks tundi magada ja äratus oli 2 öösel. Kell 2.45 koputas bussijuht uksele ja juba oligi aeg minna. Väga kahju oli lahkuda, aga me teadsime, et see on ainus võimalus tööd saada ja normaalselt elada. Vähemalt põgenesime uue elektriarve eest, midagigi head. :D
Kell 5 olime Brisbane’i lennujaamas ja andsime enda kotid ära. Nii lihtsalt ja kiiresti käis seal kõik, tükk aega pidime niisama istuma ja ootama, et millal lennukisse saame. Kui lennuk sõitma hakkas siis olime me juba nii väsinud, et terve aeg nokkisime. Võimatu on lihtsalt lennukis magada, iga 2 minuti tagant ärkasime ülesse, aga samas jälle jäime kohe magama, sest väsimus oli nii suur. Ma ei saanud oma tooli taha ka lasta, sest üks naine istus seal, laps süles ja siis oleks neil ka ebamugav olnud, nii et mul oli ikka tohutult vastik magada.
Väga lahe oli see, et tükk aega sõitsime nii madalalt, et rannajoont oli ilusti näha ja see oli nii naljakas, et lained seisid terve aeg ühe koha peal, nagu pilti vaataks.
Cairnsi lennujaama vist täiendatakse ja sellepärast ei saanud me lennukist maha minnes mööda koridori kõndida vaid teerada läks mööda õue, läbi lompide, sest vihma sadas. Nagu alati. Väga ebaloogilised käigud olid igale poole, aga me leidsime ikkagi õige koha kust oma kotid kätte saada. Ja siis me istusime tükk aega pinkide peal ja mõtlesime, et mida küll nüüd edasi teha. Lõpuks ostsime piletid ja buss viis meid keskusesse.
Kohe bussist välja astudes hakkasime nägema tõelist linnaelu. Politsei vedas joodikut minema ja igal pool olid pompšikud. Üli ülöi suur linn on see Cairns ikka. Me eksisime sada korda 1 päeva jooksul ära.
Me teadsime Travelbugsi aadressi ja mõtlesime, et lähme sinna netti ja uurime asju. Travelbugsi otsisime ka üli üli kaua kuigi tegelikult oli see põhimõtteliselt nurga taga. Meie leidsime sinna tee läbi väga väga suure kaare. Lõpuks kui koha ülesse leidsime, siis uurisime netist kus asub Gilligans, see koht kus Jezza töötab. Mõtlesime, et lähme kohe kohale ja küsime tööd ja kui saame siis jääme siia, sest ega farmides ei ole praegu mitte kuskil lihtsalt tööd. Siin on vihmaperiood ja see kestab ilmselt veel kuu aega. Jätsime kotid Travelbugs’i, tegime pargis paar hamburgerit asjadest, mis kodust sai kaasa võetud, käisime mingis hiina supermarketis wc’s ja asusime Gilligansi otsima. Järjekordselt me ei leinud seda enne poolt tundi ringi kõndimist. Vähemalt polnud meil suuri kotte, minu suur kott kaalus 17 kilo pluss väike kott ja Siimu kott kaalus 27 kilo ja tal oli veel minu väiksem 10 kilone kott ja siis veel enda väike seljakott ka. Te ei kujuta ettegi milline piin on kõndida megaraskete kottidega tundmatus kohas, sada korda valesti kõndides ja kui ilm on ka üle 30ne kraadi ja vihma sajab. See on KOHUTAV.
Igatahes, peale pikka otsingut leidsime me õige koha ülesse ja tutvustasime ennast Jezzale. Tal oli hea meel saada see kiri mille Melody kirjutas ja ta ütles kohe „no raudselt saate töö, meil on alati töölisi vaja. „ aga siis tuli veel välja, et me peame tegema RSA see on mingi responsible alcohol blablabla ma ei mäleta täpselt ja seda nõutakse igas baaris kus töötada tahad. See koolitus kestab 4 tundi ja maksab räigelt, 90-100 dollarit. Aga täna kui me käisime sellest kolledžis, kus Jezza soovitas meil minna, siis seal öeldi, et me võime läbida sellise koolituse, mille mõju lõppeb 6 kuu pärast ja seda saab teha ka internetis, umbes 2 tundi võtab aega. See on ka kõvasti soodsam variant.
Jezza soovitas meil siia öömajale ka jääda ja seda me tegimegi, sest öö dormis maksab vaid 22 dollarit. Üpriski soodne. Kui õhtul ostad baarist joogi, siis saad tasuta õhtusöögi ka. Tavaliselt on valida 4 toidu vahel.
Peale toa bookimist tahtsime tagasi Travelbugs’i minna, et kotid ära tuua, aga haha, me ei leidnud enam kohta ülesse. Midagi ei saanud aru, kõik nägi täpselt samasugune välja ja kaardist ei saanud ka enam midagi aru. Peale pikka otsimist leidsime koha ülesse ja pidime jälle oma kotti vedama hakkama, õnneks nüüd me juba teadsime lühemat teed enda hostelini.
Me jagasime tuba 6 inimesega. Kaks poissi olid Indiast, üks tüdruk Liechtensteinist, üks poiss Inglismaalt, üks kutt Prantsusmaalt ja viimane kutt Paraguayst. Kõik on nii hullud tegelased lihtsalt. :D Alguses mõtlesime küll, et üldse ei tahaks täiesti suvalistega ühes toas elada, aga nüüd meil on hoopis teine arvamus. Võib-olla meil lihtsalt vedas toakaaslastega, aga meie meelest on jube tore ikka. Kogu aeg on midagi rääkida ja palju huvitavam kui kahekesi toas passida. Pluss me kuuleme nende seiklusi ja üldse on tore uute inimestega tutvuda.
Prantsusmaa ja Paraguay kutid on sõbrad. Nad on kokad ja nad töötasid kokkadena siin pikka aega, nüüd neil on palju raha ja nad reisivad ringi ja kulutavad seda. Nad on siin juba mõned päevad olnud ja teadsid rääkida, et peod on siin väga kõvad. Prantsuse kutil on kodumaal oma restoran ja iga aasta on pool aastat see avatud ja ülejäänud aja on see suletud ja terve selle pool aastat reisib ta ringi.
Paraguay kutt on kõige hullem naljamees üldse. Ta on oma 26 eluaasta jooksul on ta väga paljudes kohtades üle maailma elanud, ta oskab palju keeli ka. Ta rääkis, et mingi päev tuleb siin selline pidu, kus parim strippar saab võidu puhul 500 dollarit ja ütles, et kui me nii hädas oleme, siis Siim peaks minema. Ta mõtlesin nime ka välja: Estonishing Estonia. :D Tema unistus oli, et ta avab oma baari Costa Ricas, aga ta ei saa seda teha, sest maffia on terve selle ala omastanud. Ta ütles, et nüüd ta läheb Paraguaysse tagasi ja hakkab Robin Hoodiks. Varastab rikastelt raha ja jagab vaestele laiali, siis saab Paraguay rahvas ka rikkaks. :D
Liechtensteini pliks on omaette nähtus. Paar päeva tagasi sõitis ta sõbranna tagasi koju ja tema nüüd reisib 2 nädalat üksinda ja siis ta sõidab Brisbane’i, sest ta vanemad tulevad talle külla. Ta rääkis, et on siin olnud alates Septembrist, siis ta käis 3 kuud koolis ja Detsembrist alates on ta reisinud. Ta on käinud siin Austraalias lihtsalt kõikjal nagu tõsiselt ka. Ja kui me küsisime, et kus ta siis töötanud on. Ta ütles, et ei ta ei olegi töötanud. Tal annavad vanemad raha. :D einoooo pole paha vä. Ja ta on ikka väga palju reisinud vist. Ta ei rääkinud nagu, et ma olen seal ja seal ja seal käinud vaid lihtsalt jutu käigus tuli välja kohti kus ta on reisinud, kaasaarvatud Eesti. Talle väga meeldis seal. :D aga jah, pole paha elu tal.
Inglismaa poiss on ka üksik reisija. Ta läks kõigepealt Tokyosse ja sealt sõitis mingi aja pärast siia ja nüüd ta õppis mitu päeva järjest sukelduma, varsti saab litsentsi kätte. Ja siis reisib jälle kuhugi edasi. Ma küsisin, et kaua ta nii reisib, ta ütles et noh mingi kuus kuud ikka. Hahahah no mida on. Ta ka ei käi tööl. Nõmedalt rikkad on siin kõik, jube kadedaks teeb. Käivad siin kogu aeg igast lahedaid asju tegemas. Paraguay ja Prantsuse kutid tulid just jõe rafting’ult.
Ja kaks India poissi. Nende kohta ma väga palju ei teagi, nemad olid vaiksemad sellid. Üks oli vanem, tema tuli siia, et köökides töötada ja tema unistuseks on avada oma söögikoht ja tema noor sõber, tema kohta tean ma nii palju, et ta laulab ilusasti. :D täna hommikul kui me veel magasime ja teised olid juba välja läinud, siis ta läks oma mobiiliga õue ja lasi sealt armastuslaule ja laulis kaasa. :D
See koht ise on jube suur ja täiega ilus. Hästi korralik koht ja igas toas on oma vannituba ja vets, varem on alati olnud, et terve maja peale paar tükki. Siin on mitu kööki, leotamise ruumi ja arvutituba. Bassein on väga vinge, kosega ja puha. Ja see baar on ülimalt suur ja vinge. Kohaga oleme me ülimalt rahul.

Täna läksime tagasi Gilligansi baari, et rääkida Jezzaga uuesti aga üks tüdruk ütles, et teda pole tööl täna. Me küsisime ta numbrit, sest Siim kaotas eile kogemata ära selle paberi, mis Jezza andis kus ta number oli. See tüdruk ütles täiega ülbelt, et ei anna numbrit, et ta ei pea igaühele andma kui küsitakse. Me seletasime ära, et ta ise andis meile eile oma numbri, aga meil kadus see ära. Ta ütles ikkagi, et ei mina ei anna midagi. Nii lamp noh. :D no jah, eks igal ühel on omad reeglid. :D
Siis läksime netipunkti, et otsida uut kodu meile. Me nägime väga palju kuulutusi ja helistasime neile, mis tundusid normaalsed. Esimene koht kuhu kohale läksime oli lihtsalt niiiiiiiii hull. Appi kui väga ma oleks pilti tahtnud teha, et teiega seda jagada, aga see oleks lihtsalt jube ebaviisakas olnud. :D igatahes, see oli hiinlaste külalistemaja. Desk asus kuuris. :D see oli selline maja, mis on ehitatud nagu postide peale ja alumine korrus on tehtud kuuriks. Kuuris asus siis jah nö adminni laud :D ja siis veel „arvutituba“ kus olid täpselt sellised arvutid, et ah prügimäelt leidsin jupid ja panin kokku arvuti. Kuuri alt välja minnes sai teisele poole kuuri. Seal oli juba „elutuba“ :D suur vanaaegne telekas ja diivanid. Ja vasakule jäid pesumasinad. :D ja üks sein oli täiesti lahtine, sealt avanes vaade eemal olevale kuurile. Kuulutuse peal oli kirjas, et tasuta nett, õhtusöök ja ka jõusaal. Eemal oleva katuse all oli „jõusaal“ :D:D appi see oli lihtsalt niiiii naljakas. Kõik asjad olid ka prügimäelt kokku korjatud. Issand see oli nagu nii nii naljakas. Siis ta viis meid tuppa ja näitas seal ka ringi. Toad olid selles suhtes enam vähem, aga ka väga väga rotid. Siis jõudsime kööki. Köögis olid jällegi kõik asjad leitud prügimäelt. See oli lihtsalt nii hull prükkarite kodu:D külmkapi peal oli kiri: „no touch othe foodbags. „ :D ma ütlesin kogu aeg Siimule, et lähme ära, lähme ära ja siis Siim ütles, et no siin on odav ja toredad hiinlased ju. Olid toredad küll, aga ma lihtsalt üldse ei tahtnud maksta prügimäel elamise eest sama palju nagu siin mitme tärni hotellis dormis elamise eest. :D pärast ütles Siim ka, et issand ikka täielik prügimägi oli ju. :D seda ei saa edasi anda milline see maja seal oli. Mitte et ma oleks pirtsakas, mulle sobib küll tagasihoidlik elamine, aga no see oli seal midagi VÄGA ekstreemset. :D kõik elanikud olid seal ka ehtsad pompšikud.
Siis helistasime veel ühte kohta, mille pilte ka nägime. Tim, omanik, võttis meid tunni aja pärast Gilligansi eest peale ja viis meid autoga kohale. Ta ütles, et sinna on ainult 150 meetrit ja tee ainult tundub pikk. Aga tegelikult oli sinna poolteist kilomeetrit kindlalt. :D muidu maja oli üli kena ja see oligi selline maja kus oli mitu tuba ja kõik renditakse välja, aga köök ja elutuba ja kõik muu on ühine. Nagu elaksid kodus. Aga no nemad nõudsid 3 nädala raha korraga ja meil polnud nii palju välja käia. Me ei suutnud neid kuidagi ümber mõtlema ka panna. See Tim kogu aeg ütles, et ah küsige vanematelt ja kui mina oleksin teie asemel siis ma ikka küsiks vanematelt. Nii hullult rõhutas sellele ikka. Lõpuks jäi selline jutt, et kui me tööd saame ja raha kokku ajame, siis nad võtaksid meid hea meelega. Haha:D see koht oli muidu jah üli mõnus, aga ikkagi liiga kaugel keskusest. Nii et ma usun, et me jätkame otsimist. Tim andis meile vähemat kolm baari nime kuhu võiksime tööd küsima minna ja ütles, et me võime öelda, et tema soovitas, sest teda teatakse nendes kohtades. Vähemalt midagigi head. Kui tagasi jõudsime, siis läksimegi neid baare otsima. Väga kaua otsisime, sest me ei teadnud aadresse, ainult umbkaudset asukohta teadsime. Mõtlesime, et vaatame netist aadresse, aga millegi pärast kadus tervel linnal internet ära ja siis käisime mööda linna ringi ja otsisime. Muidugi vihma hakkas kallama ja me saime täiesti läbimärjaks. Siin ongi sellised ilmad, et päike paistab, siis hakkab sadama, siis jälle on päike ja siis sajab ja nii terve päeva. Kogu aeg on ainult sama kõrge temperatuur. Isegi kui vihma sajab on väga palav.
Nüüd lähme kohe uuesti välja, sest kaks baari olid enne kinni. Me otsime igaks juhuks veel tööd, sest kardame, et Gilliganis ei saaks me eriti palju tunde.
Homme on loodetavasti nett tagasi ja siis saame oma RSA ära teha.

Cairns on mega äge !!!!

Käisime kahes baaris. Esimeses lubati paari päeva jooksul helistada ja ehk saan proovipäeva pühapäeval. Teises kohas lubati helistada laupäeval või pühapäeval. Aga mõlemas kohas olid kõik nii positiivsed ja mul on hea eelaimdus. Siim sai juba täna teises kohas kohe tööd. Homme pool 6 õhtul algab esimene tööpäev. Tal käis see päris kiiresti. :D kummaski kohas ei küsitud midagi RSA kohta, nii et äkki polegi vaja. Aga kui vähe tööpäevi hakkame saama, siis peaks ikka ära tegema, et saaks siin baaris ka töötada.

Ja halllllllllllllllloooooooooooooooooooooooooo, ma tahtsin enda lemmikuid teksasi enne selga panna. NEED ON KA VARASTATUD.


Ma ei suuda lihtsalt kui närvi selline asi ajab.

02.02
Lyanne, palju õnnnnnne!!!!!!!!

Tänase päeva peamine küsimus on, et kas päev saab veel halvemaks minna?
Täna öösel 2.50 koputas keegi uksele. Alguses me ei saanud midagi aru, sest me olime nii unised, aga Siim läks vaatama, et mis värk on. Arvake ära kes ukse taga oli. Jaaaaaa, Airport Shuttle’i juht. Küsis, et kas me ei peaks Brisbane’i sõitma. Adminnid olid valeks päevaks meile kohad bookinud. Nii vihale ajas. Kui see mees poleks meile ukse taha tulnud, siis me ei oleks teadnudki, et nad valeks päevaks bookisid ja me oleks homme samal ajal rõõmsalt olematut bussi oodanud ja oleks enda lennukist maha jäänud. Täiesti lõpp, meil oli nii halb tunne sees, et ei suutnud enam magama jäädagi.
Hommikul läksime kohe adminnide juurde ja lasime tal uuesti kohad kinni panna. Nad ise ei saanud seal arugi kui halvasti see kõik oleks võinud välja kukkuda. Keegi isegi ei vabandanud. Mitte, et mul nende vabandusega midagi peale oleks hakata, aga see oleks olnud ju viisakas. No olgu, see oli õnnelik õnnetus.
Kohe hommikul helistasime sellele tööandjale ka, lõpuks peale mitut päeva saime ta kätte. Ja no mis uudised!!!! Ma ei saa aru mis tal viga oli, ta oli nagu pooletoobine. Kogu aeg rääkis Siimule sama juttu otsast peale. Jutu mõte oli see, et praegu on nii palju vihma ja tööd ei ole, kõik ootavad tööd. Võibolla saab tööle paari päeva pärast, võib-olla hiljem. Ise otsis 100 töötajat ja nüüd ütles, et kõik kohad praegu kinni. Ta hämas nii hullult, aga mis meil muud üle jääb kui Cairnsi sõita, sest piletite eest enam raha tagasi ei saa. Ma ei saa aru, miks ta lihtsalt ei võinud meili saata, et praegu pole vaja tulla, tööd pole. Mida ta kogub neid töötajaid kokku kui ta ei suuda neile tööd võimaldada. Meil oli päris palju kirjavahetusi ja mitte üheski ei maininud ta, et tööga on halvad lood.
Meil on praegu väga halb tuju, aga loodame südames, et kui asjad on nii halvad, siis kindlasti varsti lähvad paremaks.
Me hakkame nüüd asju pakkima.
Hoidke meile pöialt, et meil kõik laabuks, sest meil on nii hullult raha vaja.


Oh issand kuidas ma ära sõnusin. Me avastasime pakkimise käigus just, et minu ilusad mustad adidase jalanõud on ära varastatud. Ja tegelt ka, ma olen nendega ainult trennisaalis käinud, aga ma pole neid kordagi jalast ära võtnud, ega ma ju sokkis tagasi ei tule.
Ma ei saa aru mis toimub, ma olen igatahes täiega närvis praegu. Me pakime lõpuni ja lähme uurime, mis saab, aga ma usun et midagi ei saa. Mis nad ikka teha saavad.
Nagu näha läheb meie päev aina paremaks.