21.03.09

Tablelandsi me ei jõudnudki. Me saime linnast välja alles kell 3, kella 12 asemel ja siin läheb juba 7st vaikselt pimedaks, siis mõtlesime, et ei olegi mõtet kaugele minna. Meil läks veel aega kose juures, kus käisime sisse hüppamas. Mina vana argpüks hüppasin ainult väiksest kaljust, aga enamus teisi hüppasid 10 või rohkema meetri kõrguselt. Ma kartsin kaljule ronimist, sinna pidi ronima mingi tarzani-nööri abil ja mul polnud küll selleks julgust.

Teel Mareeba poole sõitsime suvalisest teest sisse ja avastasime täiega ilusa jõeäärse koha, kämpimiskohaks oli ta lihtsalt oivaline. Vedasime kõik asjad autost välja ja panime laagriplatsi ülesse. Täpselt selleks ajaks kui kõik oli valmis, läks kottpimedaks. Küünlaid ega taskulampe meil polnud, süüa tegime kaasavõetud gaasipliidi peal telefoni valgusel. :D pärast panime lõkke ka püsti ja isegi 2 kitarri otsiti välja. Niiiiii mõnus õhtu oli, üle pika pika aja lihtsalt täielik chillout. Kell 10 oli juba selline tunne, et kell oleks nagu 3 öösel, nii kaua olime pimedas istunud ja kõik olime jube väsinud ka, sest me kõik olime eelmisel õhtul töötanud kella 4ni ja juba 10st ärganud, sest arvasime, et 12 saame kodudest välja. Sellepärast vajusimegi kell 1 juba ära.

Kell 8 aeti mind ülesse ja siis oli väike hommikune pesu jões ning hommikusöögiks puuviljad. Panime asjad kokku ja sõitsime Barron Falls’i otsima. Väga kõva elamus oli see, Barron Falls on 260 meetrine kosk ja see oli lihtsalt nii uskumatult võimas. Ma lisan siia minu enda tehtud pildi ka, et illustreerida :

 

Kui kell hakkas juba 12 saama ja Barron Falls oli ära nähtud, siis sõitsime täitsa Mareebasse sisse ja hakkasime otsima kohta, kust saaks süüa. Hommikusöök oli nii väike olnud, et see andis kõigil tunda. Leidsime restorani Rainforest View, mis sai nime sellejärgi, et väljas terrassil süües on vaade kaugel laiuvale vihmametsale. Päris kaval nimi, haha. Vaade oli sada korda parem kui toit, mis ma tellisin, aga vähemalt sain kõhtu täis. Enne restorani minnes mõtlesime, et peale kõhutäit võiks randa lesima minna, aga kõik olid peale söömist nii väsinud, et ainuke asi millest mõtlesime oli koduvoodi. Hakkasimegi siis tagasi sõitma. Minu arvates oli juba sõit ise täielik elamus omaette. Me sõitsime mägede vahel ja sees ja ümber, teed olid nii singavongalised kui üldse olla saavad, paremale vasakule kurvid üksteise järel pluss veel tõusud ja langused. Mul läks süda vahepeal päris pahaks, täis kõhuga ei ole hea autoga sõitma mina vist. :D

Me kõik jäime tripiga ülirahule ja loodame varsti uuesti minna. Juba inimesed ise olid nii mõnusad, et ainult nendega koosolemise pärast võiks ka minna. Aa ja kokku oli meid 7, minu töökaaslased Tessa, Nathan, Rick ja Davin ning Ricki ja Nathani majakaaslased Adam ja Sarah. Tessa, Nate, Rick ja Adam on Kanadast, Davin on USA’st ja Sarah on Rootsist.

Ja meil oli lihtsalt nii äge rendiauto, täielik vanakooli matkabuss!!!! Sellega olime ka väga rahul. :D

Neljapäeval jõudime poole 2 linna tagasi ja kõik vajusime kodudes vooditesse. Õhtul pidime kõik kohtuma Ricki ja Nathani juures, et koos valmistada üks suur ja maitsev õhtusöök, aga kõik olid nii väsinud, et see jäi ära. Kõik peale minu, sest mina võtsin viitsimise kokku ja läksin kella 8ks Woolshedi Siimuga juttu puhuma, mul oli kodus lihtsalt liiga igav. Tal oli aga liiga kiire, et minuga jutustada ja nii ma siis passisin 2 tundi alumisel korrusel lounge’is, kus töötasid tuttavad poisid, kes pakkusid mulle puuviljashote. Kella 10ks oli mul juba peotuju sees ja kui kell 12 Siim koju tahtis minna, siis vedasin mina teda alt. Ladies Night oli täies hoos. :D

Kaks tundi hiljem aga hakkas meil Katie’ga igav ja me kõndisime koos koju. Siim vana arvutimängur oli ka üleval veel. Tüüp mängib mõnikord 4 tundi järjest arvutiga. :D ütleb küll, et on jah veits piinlik, aga ikka mängib edasi. :D ta ei suuda ise ka uskuda kui mõttetu mäng see Mount&Blade on, aga ikkagi on nii haarav, et ei suuda normaalsel ajal lõpetada. :D

Eile me magasime kaua ja käisime poes ja koristasime ja tegime süüa ja oligi juba õhtu. 10ks läksin tööle ja pool kuus hommikul lõpetasin.

Täna magasime ainult kella 12, sest meil oli eesmärk kella 2ks hiljemalt laguuniäärde jõuda ja natukene päikest võtta. Küll oli raske ülesse mul saada, aga lõpuks olin ikkagi õnnelik, et läksin. 2 tundi päevitasime, enamus aega passisime vees, sest nii mõnus oli. Kell 4 hakkasime sushi restorani minema, sest nii suur isu tuli, aga kõik kohad olid kinni, siis mõtlesime mingi hea hiinaka ülesse otsida, kuid kõik restoranid, mis teepeale jäid olid suletud, avati alles tunni aja pärast. Mõnikord lihtsalt ei vea.

Täna olen ma suures elevuses, sest täna hommikul vara saabusid Cairnsi minu tuttav poiss Karel koos oma sõpradega ja õhtul tulevad nad Woolshedi. Lõpuks ometi keegi, kellega saab eesti keeles rääkida. :D ja lõpuks ometi näevad mu töökaaslased ka, et me Siimuga polegi Eestimaa ainukesed elanikud. Peaaegu mitte keegi pole varem eestlast kohanud.  Kõik teevad kogu aeg meie üle nalja ka, et kas teil seal Eestis muusikat ikka on vä, me ei tea küll ühtegi eesti bändi? Kas teil seal eestis cd’ ka on vä, või ainult kassetid? Kas teil Eestis elekter on vä? :D Ma ühe korra ütlesin Grahamile ja Adamile, et kui nad veel jätkavad, siis nad teevad ennast nii lolliks, sest Eesti on kõrgeltarenenud ja meil on e-riik ja meil on isegi e-valimised. Siis need lollid harimatud austraallased jäid vait. :D

Aga tegelikult nad ei ole seda kordagi halvustavalt mõelnud kui nad selliseid nalju on teinud, tegelikult on väga palju just huvitunud Eestist ja nii paljud tahavad kindlalt Eestisse tulla. Just sellepärast, et nad pole sellisest riigist väga midagi kuulnud ja tahavad ise üle tekkida, kuna neil on reisimine juba nii hinges. Chris ja Jake tulevad vist juba suvel Eestisse. Paljud teised on ka öelnud, et tahavad kindlalt tulla, aga ma ei tea, kindlasti osadel läheb see soov ajapikku ära. :P

Ja muideks, üks mu tuttav ütles, et ta kohtas oma hostelis kahte Soomlast ja nad olid kõik seal arutanud, et kuhu võiks veel reisida ja soomlased ütlesid, et ära elusees mine Eestisse, nii nõme koht, täiega mõttetu ja kurjad inimesed ja kole ja ma ei tea mis kõik veel. Nii, et jah, armsad naabrid meil. :D aga samas jällegi ta oli kohanud iirlasi ja nemad ütlesid just, et kindlalt reisi Eestisse, nii sõbralikud inimesed ja ma ei tea mis kõik veel, täielik vastand soomlaste jutule. Neid olid suvalised eesti inimesed oma kodudesse öömajale lasknud ja terve reis oli olnud ülipositiivne.

Jutt saigi vist otsa.

Aa, täna oli meil 36 kraadi. Mõnna mõnna.