10.01.09
Eile ja täna käisime jälle kalastamas. Eile leidsime ühe mõnusa väikse silla, kust oli väga mõnus püüda, aga ilm oli nii halb. Taevas läks lausa mustaks ja jube külm hakkas. Me jõudsime õnneks selleks ajaks koju kui padukat hakkas tulema. Kala me ei saanud, nagu arvata oli. :D
Täna sai Siim varem töölt lahti ja läksime õngega sinna ilusasse randa, kus me ammu ammu käisime kala püüdmas. Seal aga sõidab kogu aeg nii palju paate, et võimatu on kala saada. Siin on selline komme, et kui keegi mööda sõidab paadiga või kõnnib mööda, siis tervitatakse ja küsitakse, et kas on näkanud. Mitte ükski ei olnud midagi püüdnud, ma ei saa aru mida nad seal siis kogu aeg püüavad, kui kätte nagunii ei saa. :D meie liikusime edasi teisele rannaribale, lootes, et äkki näkkab seal. Tutvusime ühe vanema naisega, kellel oli kaks ülinunnut kutsut. Tema on ka Eestis käinud. Ta rääkis, et Australlaste jaoks on reisid Eestisse väga eksootilised ja erilised.
Kokkuvõtteks me kalastasime 4 tundi ja kaotasime 3 konksu ja sööta ning kala me muidugi ei saanud. Ma sellest kala küpsetamisest ja söömisest ei huvitugi, ma tahaks lihtsalt seda tunnet kui keegi tõmbab seda nööri, nii suur elevus tuleb lihtsalt.
Kolmapäeval või neljapäeval lähme suurele kalalaevale ja loodetavasti tõmbame hiiiiiiiiigelsuured kalad välja. :D