29.01.09
Eile kui ma basseiniääres istusin tuli üks tüdruk mu kõrvale. Alguses küsis niisama, et kuidas läheb ja mis plaanid on ja juba hetk hiljem kutsus meid oma penthouse’i peole. Ta vist on selle hotelli töötaja ja ta sai üheks õhtuks tasuta toa ja nii palju jooke baarist kui tahab, sest tal on laupäeval sünnipäev , aga tal polnud kedagi eriti kutsuda. Ma ei tea miks… ja siis ta ütleski, et ootab meid ka. See oli väga imelik, aga ma ütlesin, et okei eks näis, võib-olla tuleme läbi. Ujusin Siimu juurde ja rääkisin talle ka ja juba oligi see tüdruk uuesti platsis. Ta rääkis jälle sama juttu ja ütles, et me võiks ikka tulla tema juurde ja siis läks kohe ära. Me mõtlesime, et nagunii midagi paremat pole teha, et no lähme siis.
Panime asjad kokku, läksime poodi, tegime süüa ja vaatasime Sõpru ja siis oli juba õhtu käes. Mõtlesime, et käiks veel jõusaalist ka enne läbi. Siim läks vaatama, kas jõusaal on üldse lahti, aga ta tuli ruttu tagasi. Ta kuulis, et keegi nutab kõva häälega ja vaatas alla korrusele, seal oli see sama plika, kes meid enda juurde kutsus. Ta nuttis ja kurtis midagi ühele hotellitöötajale. Siim pööras kohe otsa ringi ja tuli tuppa tagasi. Siis me mõtlesime küll, et kohe kindlasti ei lähe tema juurde. :D läksime hoopis jõusaali ja vaatasime House’i.
Tänane hommik algas halva kõnega. Maureen helistas, korteri müük oli tühistatud. Ta ütles, et me võime varem ära minna kui tahame, aga peame siis 2 nädalat ette maksma. Või siis lihtsalt 16ndani siin elama. Me arutasime ikka pikka aega mida teha ja otsustasime, et lähme siit ikkagi ära. Siim ei saa enam üldse palju tööpäevi, sest hooaeg on läbi ja mul ka tööd pole, nii, et sissetulek meil praktiliselt puudub, me saaks hädavaevu rendi ära maksta, aga söögi jaoks enam ei jätkuks. Nüüd me jäämegi oma 560 dollarist ilma, aga mis seal ikka. Loodetavasti saame farmis kohe järgmisel päeval tööd, siis pole hullu.
Nüüd meil ongi siin viimased päevad jäänud. Teisipäeval kell 6 hommikul läheb lennuk Cairnsi. Loodetavasti saame siit esmaspäeva öösel ära minna, siis ei pea ööd lennujaamas veetma.
Eile õhtul helistas mulle minu sugulane Tarmo, kes on ka Austraalias. Ma ei oska kirjeldada, kui hea tunne oli eesti keeles telefoniga rääkida. Jumalik. :D