21.09
Eile õhtul nägin ma rõdul suurt prussakat. Siim võitles temaga vähemalt 15 minutit, enne kui suutis ta maha lüüa.
Pärast kui magama hakkasime jääma, läksin kööki vett võtma ja kuigi oli pime, ma nägin, et mingi must asi jooksis mu varvaste eest mööda, peaaegu oleks peale astunud. Väga hull kuidas ma ikka kiljuda oskan. Ma niimoodi ehmatasin ikka. Kui tule põlema panin siis oli samasugune suur prussakas nagu enne rõdul oli olnud. Täiesti lõpp kui õudne see oli. Uni läks kohe ära. Panime tossud jalga ja varusime endale ajalehti millega prussakat surnuks lüüa.
Ta oli diivani alla läinud. Siim lükkas diivani eemale ja seal ta oligi. Õnneks Siim sai kohe esimese löögiga ta oimetuks lüüa, poleks üldse jaksanud pool ööd teda taga ajada. Jube kiired on nad. Väga rõve igatahes. Ma tahaks loota, et neid rohkem siin pole.
Hommikul kui me magasime, siis tuli üks mees siia. Ta vaatas nagu absoluutselt kõik sahtlid ja kapid läbi. Kõik aknad tegi lahti ja pani kinni ja kõiki uksi liigutas edasi tagasi. Kõik kraanid tegi ka korraks lahti. Me olime voodis ja itsitasime teki all, et huvitav kas ta läheb vetsu ka vett laskma ja just siis läkski. No nii naljakas oli, nii hullult hoidsime naeru kinni . :D 25 minutit müttas siin väikses korteris ringi ja vaatas ja katsus kõike. Vahepeal kirjutas ka midagi. Ma ei saa aru mida siin nii palju üldse vaadata oli. Meie vetsu kasutas ka. Jättis tule põlema ja vetsu ukse lahti ja ajas vaiba tagurpidi. Ebaviisakas mees. :D Peale teda tuli veel üks mees, kes vaatas kas meil on termiite. Koputas seinte peale ja läkski minema. Ma küsisin ka, et kas meil on siis termiite, ta ütles, et oleks seda vaid nii lihtne öelda. Ma ei teagi siis kuidas ta nüüd aru saab, kas siin on termiite või ei.