11.02
Heiheiheiii mina siin jälle. Andke andeks, et ma pole ammu kirjutanud. Väga palju asju on kirjutada, aga aega pole üldse olnud. Esimene tööpäev nagu te teate oli täielik katastroof ja ma ei suuda uskuda, et ma teisel päeval suutsin ennast kohale vedada. Ma ei tahtnud lihtsalt üldse minna.
Teine päev läks aga nii hästi. Ma sain küll vaid 20 dollarit tippi, aga kliendid olid normaalsed ja kõigest sain juba paremini aru ka. Ma sain endale hästi hea sõbra ka, ma ei tea kuidas ta nime kirjutatakse, aga see kõlab nagu Poe. Ta on pooleldi DJ ja teeb jooke ka. Ta oli nii äge, kogu aeg aitas mind ja kaitses mind kurjade klientide eest kui mul midagi sassi läks ja ta küsis kogu aeg igast lauseid, et kuidas need eesti keeles kõlavad ja üritas minuga eesti keeles rääkida. Mikkrisse ütles ka eesti keelseid lauseid, aga noh nendest saime ainult meie aru. :D teine päev läks üli kiiresti ja isegi koristamise osa ei tundunud enam nii hull.
Esmaspäeva hommikul äratas meid 2 korda toateenindus, kes lihtsalt sisse marssis, sest nad arvasid, et tuba on tühi ja siis üks mees, kes lihtsalt koputas sada korda enne kui me ta sisse lasime. Me küsisime kogu aeg, et mis on, mida ta tahab, aga ta ei vastanud midagi. Natukese aja pärast tuli jälle kopsima ja jälle ei öelnud midagi. Lõpuks tegime ukse lahti ja ta ütles, et tahab suitsualarmi vaadata. Astus sammu sisse, vaatas lakke ja astus kohe välja. Lisaks ärkasime veel 2 korda selle peale ka, et suitsualarm hakkas niimoodi kisama, et jube. Kaks järgnevat päeva pidime taluma pidevat pininat, mis tuli suitsualarmist. Mingi vanamehed ilmselt suitsetasid toas. Parim selle juures oli see, et alati hakkasid need kisama kui me üritasime magama jääda või siis juba magasime.
Aa muideks, me elame nüüd uues kohas ka. Pühapäeva hommikul kolisime siia. See on ühe bloki kaugusel vanast kohast ja on täielik PELDIK. Koha nimi on Grand Hotel ja siin elavad ainult sellise inimesed, kes on eluga väga hätta jäänud. Köögis on kaks väga haisvat külmkappi ja pliit ja paar kappi, aga see on ka kõik. Siin ei ole ei panne, potte, nõusid jne. 5 onukese peale on 1 pann, mida nad kõik rõõmsasti omavahel jagavad. See pann on ise selline, et kunagi on tal ilmselt vars olnud, aga kes see enam teab kus see nüüd pesitseb. Eile me võtsime selle panni, sest me ei teadnud, et see on kellegi oma. Kui liha juba panni peal küpses, siis tuli üks mees kööki ja vaatas kahtlaselt meid. Siim küsis, et kas see pann on kellegi oma. Onu ütles, et jah see on ühe mehe oma, kelle nime ma enam ei mäleta. Siim küsis, et kas see mees on väga vihane. Onu jäi täiega kokutama ja ütles, hmmmmmm jah võib-olla on küll, aga no eks ma siis mainin talle, et asja leevendada. Eriti lamp. :D
Mis ma oskan teile veel rääkida…kõik asjad millest ma olen tahtnud kirjutada on juba ammu meelest läinud.
Aaaa, meil on siin vihmaperiood ja see kestab umbes 2 nädalat veel. Vihma sajab kogu aeg, aga see on selline soe vihm ja põhimõtteliselt see ei sega üldse. Tavaliselt sajab kuni pool tundi ja siis jälle paistab päike ja noh mõnikord sajab terve päev ka, aga enamasti on vihm ja päike vaheldumisi. Vihma pärast on aga suured üleujutused ja näiteks Cairnsist saab välja reisida vaid lennukiga. Kõik teed upuvad ja ükski auto ei pääse läbi, isegi mitte suured kaubaautod. See omakorda tähendab seda, et meil on kõik poed nagu nõukaajal. Mitte midagi osta pole. Juurvilju, puuvilju, piimatooteid, leiba, saia, mahla mida iganes sa osta tahaksid, seda pole. Kõik letid on nii hõredad ja kõik soodukaga asjad on ära ostetud. Ainult kalleid asju saab osta, sest neid on natukenegi järele jäänud. Ilmad on tegelikult veidikene paremaks läinud kui võrrelda selle ajaga kui me Cairnsi jõudsime. Täna esimest korda üle väga väga pika aja saime laguuni äärde päevitama ka minna. Kui hiljem poodi läksime, siis olid mõned letid puuviljadega ka täitunud. Inimesed ei osanud kohe validagi, et mida osta. Varem ostsid mõned inimesed kõike kokku, sest kartsid, et varsti pole enam mitte midagi osta.
Laguun on mere ääres olevas pargis bassein, mis näeb äge välja. Sinna tuleb linarahvas päevitama ja ujuma. Meres siin ujumas ei käida, ohtlike elukate pärast ilmselt.
Tänavad on vaeseid aborigeene täis ja ma nii kardan neid. Enamused neist on läinud väga halvale teele ja kogu aeg kuulen neist hirmujutte. Nii õudne on õhtul tööle minna, kuigi ma kõnnin ainult kolme bloki kaugusele, siis selle ajaga tuleb neid nii palju vastu, nad kisavad ja õiendavad ja on väga vihased. Ühel õhtul kui ma tööl pausil olin ja õues oma pitsat sõin, siis üks memm istus mu kõrvale, tema oli rahulik ja ta nägi hästi kurb välja siis ma andsin talle oma pitsa. Te oleks pidanud nägema kui tänulik ta oli. Mul on lastest ka kahju. Neil kõigil on sada titte käes ja siis kantseldavad neid tänavatel.
Eile käisime kodu ka otsimas, sest siia urkasse me ei taha mingil juhul jääda, juba haisu pärast. Kahes kohas käisime, üks oli kaugel, aga see oli nii täiuslik. Maja oli suur ja me oleks jaganud seda 4 teise inimesega, aga meil oleks olnud oma suur tuba. Kõik oli uus ja mõnus ja seal majas oli isegi ahi, me pole ahjutoitu saanud alates sellest ajast kui aussi tulime. Kõik oli nii täiuslik ja omanik oli ka ülikihvt. Tegime meile kõvasti soodsama hinna ja ütles, et me võime bondi ka hiljem maksta, aga kahjuks me peame ikkagi talle ära ütlema. Asi on selles, et see koht on liiga kaugel ja kui ma lähen alles öösiti tööle ja jõuan varahommikul, siis sinna kanti on mul üksinda liiga ohtlik käia, suurlinna elu siiski. Pluss ma ei viitsiks ka kõndida pool tundi koju kui ma olen niigi väsinud. Teine koht oli 15 minuti kaugusel, võrreldes praeguse kohaga ka liiga kaugel, aga no mitte üle mõistuse. See oli väljas väga lagunenud ja me mõtlesime, et no appikene kuhu me jälle sattunud oleme. Seest oli aga mõnus suur, köök ja elutuba olid natuke rotid, aga vähemalt käib seal koristaja iga nädal. Tuba ei olnud ka just kena ja haises täiega kopituse järgi, aga no mis seal ikka. Selle maja plussid olid, et me maksame mõlemad ainult 100 dollarit iga nädal ja selle sees on elekter, vesi, koristaja, wifi jne jne. lisaks veel see, et me ei pea bondi maksma ja seal ei ole miinimum aega kui kaua peame seal elama, siis me saame iga hetk lahkuda kui tahame.
Töö kohta võin teile veel rääkida. Üleeile sain 40 dollarit tippi, mõnus on ikka kui niisama lambist iga päev raha saad. Eile sain ainult 5 dollarit, iga päev ka ei vea. :D eile sain oma esimese palga ka. Maksud on siin ikka jubedad, kolmandik palgast läheb maksudeks, aga no vähemalt Eestis saan ma rikkaks.
Üleeile käisin RSA testi tegemas. Kella 4 ajal sain Chrisi ja Jamiega Cairnsi Centralis kokku ja võtsime takso ja sõitsime kuhugi baari, kus test toimus. Ma arvasin ikka, et see on midagi rasket mulle, aga no hahaha. Üks mees andis meile 30 leheküljelised töövihikud. Kõik küsimused võtsime läbi ja pidime vastuse kirjutama ja ta kogu aeg ütles, et no testis küsitakse teilt mingi 3 asja selle kohta ja selle kohta jne. Ma siis üritasin kõik meelde jätta ja kui lõpuks testi kätte saime, siis vaatasin esimest küsimus…okei ei tea. Vaatasin teist..okei ei mäleta. Vaatasin kolmandat, selles ka kahtlesin ja siis vaatasin ümberringi, kõik kasutasid oma töövihikuid. Aga point oli sellest, et kõik testi küsimused olid esitatud samamoodi nagu töövihikus, kirjutamise vaev lihtsalt. Lisaks siis üks teine mees käis järjest kõik testi küsimused läbi ja ütles mis on õiged vastused. Niiiiii lamp asi. :D ma mõtlesin, et me peame peast tegema, aga kõik öeldi ette lihtsalt. :D ja see kestis vaid 2 tundi. Ma kuulsin, et osadel kestis see ikka 6 tundi. Maksin lihtsalt lampi 90 dollarit. No okei ma muidugi sain teada, millistele inimestele ma ei tohi alkoholi müüa ja millised on trahvid kui ma seadust eiran, aga no seda võiks vabalt kuskilt lihtsalt lugeda. Maksta sellise asja eest 90 dollarit on täielik absurd.
Tööl olles küsivad paljud kliendid, kust ma pärit olen, sest mul on teistsugune aktsent. See on nii naljakas, kuidas kõik reageerivad kui kuulevad, et Eestist. Eile näiteks ütles üks mees selle peale: TERVIST. :D Mul jäi suu nii lahti. Aga Woolshed, baar kus ma töötan, on alati paksult inglasi täis, nii et väga paljud on Eestis käinud. Väga palju naljakad tegelasi kohtan ma. Ükskord sain peldikupaberi peale kirjutatud kirja. Mind kutsuti kohvitama, sama kirjaga oli kaasas ka pellaripaberist lill. :D ükskord sain kirja, kus üks tüüp palus, et ma värviks tema juuksed sama värvi, mis mul on. :D need on äärmused, enamus inimesi kutsuvad mind pidutsema ja tahavad mulle jooke osta. Ühele kauboile meeldisin ma isegi nii väga, et ta andis mulle 25 dollarit tippi. Pole paha siin blond olla. :D
Eks ma üritan teid ikka naljakate seiklustega kursis hoida nii palju kui ma suudan. Lihtsalt nii raske on leida aega millal kirjutada. Ma olen töötanud alates eelmisest neljapäevast iga päev. Ma jõuan koju sõltuvalt päevast kas 4 või 6 hommikul, siis ma magan vähemalt 1ni. Kella 5ni on meil aega Siimuga teha asju mis tegemist vajavad, siis läheb Siim tööle ja ma kasutan võimalust ja magan nii kaua kuni pean tööle hakkama sättima ja siis jõuab Siim koju ja ma pean tööle minema ja siis hakkab jälle ring peale. See öötöö võtab elu ära, aga vähemalt saan palka hästi. Kella 12ni on 14 dollarit, kella kolmeni on 21 dollarit ja alates kella 3st on 28 dollarit. Oi ma oleks rikas kui maksud poleks nii suured.
Aga homme on mul vaba päev ja me tahaks midagi ette võtta. Siim tahab kalale minna, sest eile jooksmas käies nägi ta, et üks mees sai väga piraka kala kätte. Ma tahaks meie baari peole minna, sest me saame miinus 50 % ja nii ammu pole peole saanud. Eks näis kuidas kulgeb, aga Siimu 20ndat sünnat on ju vaja kuidagi tähistada ka.