12.02.09
Minul on täna vaba päev. Juhhei. Kohe ei teagi mida ette võtta. Kell on kolmveerand kümme ja Siim peaks poole tunni pärast koju jõudma, eks siis mõtleme mida teha.
Täna helistasime sellele naisele, kelle majja me elama lähme. Tal on mingi nõme süsteem, et maksma peab iga reede ja ta ei tee mingit erandit. Seega ta andis meile valida, et kas kolime homme sisse või pühapäeval, aga maksma peame ikkagi juba reedel. Me oleme siia Grand Hotelli maksnud ka kuni pühapäevani nii et meil erilist vahet polegi, raha läheb nagunii raisku. Me otsustasime, et kolime ikkagi juba majja ära, sest siinne elu on õ.u.d.n.e.
Me arvame, et ega seal majas ka elu parem ei ole, aga vähemalt käib seal koristaja. Siinse elu viga ongi see, et siin elavad ainult parmud ja kõik on nii hullult räpane. Õnneks meie tuba enam ei haise, sest me tegime pesupäeva ja puhtad riided tõid hea lõhna tuppa. :D noh, igal ühel omad nipid. :D me kahtlustame, et see vaip siin haiseb, sest kogu aeg oli siin räme paks juustuhais sees. Juba siis kui me tuba vaatamas käisime, need ei ole meie jalad mis haisevad, ausalt. :D
Ma olen juba ammu tahtnud kirjutada, et proovisime känguruliha ka ära, aga ma olen unustanud. Hästi pehme ja hea liha. Siimule täiega maitseb, ainult seda söökski kogu aeg. Mulle maitseb muidugi ka, aga nii kahju on mõelda, et see oli kunagi känguru. Peale loomaaia külastust ma lihtsalt armastan neid loomi. Nad on nii nii pehmed ja toredad semud.
Homme on reede ja ma loodan palju palju tippi saada. See annab ikka nii palju juurde. Kogu aeg on raha ja pangakaardilt ei pea üldse raiskama. Järgmise nädala palka saab arvatavasti juba kõrvale panema ka hakata. Ma sain see nädal kolme päeva eest 295 dollarit kätte, 120 läks maksudeks. Nii et vägagi normaalne.
Kõik mu töökaaslased on eesti keelest nii vaimustuses. Chris kogu aeg tahab, et ma talle laulaksin, aga ma ei ole julgenud. Ma tahan et nad edaspidi ka minu sõbrad oleksid. :D ma lubasin ta varsti külla kutsuda kui majja saame ja siis lasen talle Tannut arvutist, loodetavasti jätab mu siis rahule. :D
Ma olen nüüd enda tööga suht rahul, raha saan ja sõpru sain ka. Ainult üks saksa tüdruk Sabrina on täielik kubjas. Kogu aeg kamandab ja ütleb, et ma pean kiiremini koristama, kuigi samas on vaja üli korralikult teha, sest manager vaatab kõik nurgad ja nurgatagused üle. Sabrina inglise keel on ka selline, et iialgi ei saa aru mida ta öelda tahab. Aga noooooo ühest kõrvast sisse ja teisest välja, ma ütlen. Hull asi, et ta seal 2 kuud töötanud on. Mul pole tema vastu küll mingit respekti.
Siimu ei ole enda tööga üldse rahul. Ta saab ainult 4 tundi töötada kui tal on tööpäev ja kokk, kelle heaks ta töötab, ei ole ka just eriti muhe. Ta suhtleb ainult ühe teise kitcenhandiga, kes on seal kõige kauem olnud. Sellele on ka võim pähe hakanud ja kujutab endale asju ette. Ma ei oska seda olukorda seletada, Siim peab ise ühel heal päeval viitsimise kokku võtma ja siia enda mõtetest kirjutama.
Täna saime jälle natuke aega laguuniääres lesida. Nüüd on näod roosad peas ja meel hea. Jube valgeks läksime vahepeal.
Poed olid ka täna esimest korda kaupa täis. Jee, lõpuks saab süüa. :D