Üleeile tulid meile pardipojad tuppa. Nii nunnu oli, aga pidime nad ruttu välja ajama, sest kartsime et jätavad veel elutoa vaiba sisse ka üllatusi.
Eiel tulime siis siia, Noosa Bacbackers Resortisse. Ma ei tea kas ma olen ise nii pirtsakas või mis värk on, aga siin on lihtsalt nii jube elada. Mul on kahju et me enne nii ilusas kohas elasime, sest siin ma ei taha ennast liigutadagi. Kõik tundub nii räpane. Meil on isegi kuri kahtlus et meie voodilinasid pole ära vahetatud, voodi oli paksult mingeid terasid täis. Väga vastik öö oli ja asi polnud selles et see voodi on megaväike, kogu aeg kui ärkasin siis mingid terad kleepusid mu külge ja minu arvates kleepusid linad ise ka. Toidunõud: saime mingi koti terve kuhu olid sisse visatud suvalised plastiknõud. Koti põhjas vedeles näiteks veits ei tea mis ajast riisi ja kui ma lusika kotist välja võtsin siis selle külge oli kleepunud pikk juuksekarv. No ajas ikka südame pahaks küll. Köögis ma vist ei hakka rääkimagi, see oli lihtsalt nii jube. Kellelgi oli piim katki läinud ja terve köögipõrand oli seda täis, kõik nõud mis ma võtsin pidin igaks juhuks ära pesema, sest nad nägid kahtlaselt mustad välja. Ja see hais mis seal oli ja need hiinapoisid kes suu täis rääkisid ja siis söömise ajal oma pekist karvkattega kõhtu silitasid, see kõik tegi kokku nii rõveda atmosfääri. Tuba on meil ka päris hea, ainult voodi:D ja seina sisse ehitatud riiulid, nende eest olen ma isegi tänulik, vähemalt on kuhugi oma asju panna. Aga teate mida ei ole, absoluutselt mitte ühtegi elektripistikut. Ma ei saanud isegi oma mobiili laadida. Õnneks meil on mõlemal kaasas pikendusjuhtmed, me ühendasime need ja saime vannitoast ,mis on üle koridori, elektrit võtta. Baari juures on katusealused seal on ka paar pistikut, eile me üritasime seal arvutit laadida, et saaks õhtul filmi vaadata, aga vihma nii hullusti sadas et kõik pritsis märjaks, muidu seal oli päris tore, nägime teisi noori reisumehi ka.
Seal samas arvuti juures passides tuli üks paks karvane tõuk mu jala peale lebotama, aga ma ei saanud enne aru kui olin juba baari juurde kõndinud ja siis alles tundsin et midagi valusat oli jala peal. Ma ei teadnudki, et ma nii kõvasti kiljuda oskan:D ma ehmatasin ikka päris hullusti. Ja teised kõik said kõvasti naerda. Ja siis üks mees hakkas putukanalju meile rääkima.
Koht ise on väga ilus, va need majakesed mis on tõesti nagu veneajast. Me oleme jõele veel lähedamal kui enne ja eile käisime kajakkidega ka sõitmas. Need on sellised kanuu moodi aga hästi pisikesed. (kui keegi ei teadnud :D) äge oli sõita küll, hea trenn ka, aga enamus aega oli nii madal et jää või põhja kinni. Sõitsime väiksele saarekesele ja siis tiirutasime niisama ringi. Siimule pakkus kõige rohkem nalja see kui ta meelega hakkas kallutama kajakki ja siis kukkus vette, nii et ta tegi seda veel ühe korra. Kaldale tagasi minnes oli mul korraks hirm nahas täitsa. Kallas oli hästi kivine ja ma sõitsin kividesse et kinni jääda ja et ma saaks välja tulla. Mul hakkas paadike kõikuma all nii et ma hüppasin ruttu välja, aga kivid olid megalibedad. Ma kukkusin kivide peale, õnneks sain käed ette, aga mul läksid 2 näppu katki ja verd tuli ja siis mul jäi plätu kivide vahele kinni ja ma ei saanud ennast liigutada sest teisel jalal oli libe ja kivid olid nii teravad. Ja siis kui mul oli niigi paanika karjusid väiksed poisid, et ole ettevaatlik, krabid on kivide peal. No nii õudne hakkas :D aga no tegelikult kui nüüd mõelda, siis ei midagi hullu, näpud on veits valusad praegu.
Hetkel on hommik ja me peame nüüd ette võtma retke mu lemmikkööki. Loodetavasti kedagi pole seal veel ja äkki on puhas ka, see oleks tore. Täna üritame oma cv välja printida ja lähme Main Beachi kanti et endale tööd küsida. Võib-olla lähme randa ka pärast kui on ilus ilm, hetkel on pilvine.
Korteriomanikud pole veel endast märku andnud, kuid ehk teevad nad seda täna.
Olge tublid!
No comments:
Post a Comment