18.11

Üleeile õhtul oli siin väike torm, tulime just poest ja kogu aeg lõi välk taeva valgeks, naljakas oli aga see, et üldse ei müristanud. Tundsime kuidas tuul tõusis ja läksime kiirema tempoga edasi, et mitte tormi kätte jääda. Oli näha et kaugemal oli asi päris hull. Meieni see torm ei jõudnudki tegelt. Ainult sadas ja välgutas aga ei midagi hullu. Hiljem kuulsime, et Brisbane’is oli asi päris hull olnud. 20 aasta jooksul suurim torm üldse.  150 km/h tuult ja tennisepalli suurused rahetükid olid sealsed nähtused. Katuseid ja puid lendas ja paljud jäid ilma kodudeta, uudistest vaadates tundus asi ikka päris katastroofiline.  Meil on ka siin 3 päeva järjest sadanud, natuke tüütu on, aga samas see on nii soe ja hõre vihm, et pole hullu.

Eile käis Siim jälle tööl, loodetavasti ta viitsib ise sellest kirjutada. Ma jälle passisin toas ja lugesin raamatut ja magasin, nii igav oli lihtsalt. Lõpuks kui Siim töölt tuli siis oli jälle meel hea, ta tõi toitu kaasa :D 

Kõrvaltoas olid meile naabriteks juba teist päeva üks hiina naine ja tema prantslasest mees, kui tema kohta ikka võib mees öelda, ta oli lihtsalt kogu aeg vannitoas peegli ees, küll kitkus kulme ja korrigeeris oma vuntsikesi ja pesi ennast alati nii kaua. Me ei pääsenud üldse vannituppa, ma ei teagi kui kaua me üks hommik ootasime, et saaks hambaid pesta. Nad olid üldse täiega tüütud. Kogu aeg oli neil uks lahti ja kõik pidid nende jutte kuulama sest see maja kostis nii hullult läbi ja kui uks oli lahti siis kuulis lihtsalt iga sõna ning kuna elektrit toas polnud siis nemad lasid koridori peal kõvasti oma muusikat arvutist ja siis terve maja pidi nende laule kuulama.  Kõige rohkem ajasid nad närvi eile õhtul 12 ajal kui meie tahtsime magada, siis nemad pidid kõva häälega oma asju asjatama. Naine oli toas ja mees oli vannitoas ja siis rääkisid kõva häälega üle koridori. Ja  nii see kestis päris pikalt, me olime ikka väga lähedal, et öelda neile midagi. Siim otsustas siis, et kuna me peame hommikul nagunii vara ärkama et jõuaks enne 10 check outi teha, siis teeme neile tagasi, siis ei saa nemad ka magada.

Hommikul kui Siim tuli pesust siis tuli tal meelde, et pidime neid ka segama ja ta hüppas õlaga vastu seina. Pauk käis küll, aga ossaraks mis auk seina tuli :D see oli lihtsalt hiigelsuur :D need seinad olid seal ainult kipsist. Meil oli nii paanika, mõtlesime ikka tükk aega et mis nüüd teeme. Kõrval oli üks raamitud kuulutus seina peal, tõstsime seda sinna ette, aga ei saanud kruvi seinast kätte ja siis jäi see mõte ära ja siis proovisime veel panna ühte a4 silti ette aga no see oli liiga väike, et seda auku katta :D  lõpuks otsustasime ikka, et ütleme et õnnetus juhtus. Peale sööki läkski Siim omaniku juurde ja ütles, et libises peale pesus käimist ja lendas küünarnukiga vastu seina, omanik ütles  no worries, ikka juhtub ja ei läinud seda auku vaatamagi :D päris hea ikka. Vedas meil, poleks üldse tahtnud trahvi maksta.

Aga täna kolisime siia uude ilusasse kohta. Korter on nii mõnus, poel sõnu lihtsalt. Tänane päev kuluski sellele, et pakkisime asjad lahti, käisime poes ja ostsime süüa, käisime jõusaalis ja pärast seda ujumas ja aurusaunas ja mullivannis. Päris vägev koht ikka. See on algselt ehitatud hotellina, aga siin on enamused korterid ära ostetud ja nüüd üüritakse neid. See naine,  kes meile selle korteri üüris on nii tore. Siin polnud voodilinasid ja ta lihtsalt läks ja tõi oma kodust meile ilusad voodilinad ja lisas veel kolm suurt ja pehmet saunalina ka. Nii armas temast.

Ma leidsin ühe töö ka ühes riidepoes, aga meil on netiga siin veits halvad lood hetkel ja sinna saab kandideerida ainult neti kaudu. Homme uurime äkki neti asju siis ma saan ära saata oma CV. Tööd tahaks küll, Siim läheb reedel tööle ja siis ma pean jälle üksinda passima. Siin on vähemalt telekas, see on hea :D aga jah tööd tahaks väga, siis näeks muud elu ka ja äkki saaks sõpru ka vahelduseks :D

Õnneks siin Noos Blue Resortis on noori ka. Täna jõusaalis nägin suurt kampa lausa, toredad olid.