Eile käisime tööd otsimas, natuke naljakas oli endal kui riidepoes läksin töötaja juurde ja küsisin et kas neil töölisi poleks vaja ja vastuseks oli ei, aga mis seal ikka, kes ei küsi see ei saagi kunagi tööd :D ajalehest vaatasime ka tööpakkumisi ja siis otsisime kohad ülesse, üks restoran kuhu me oma CV’d jätsime ja ühe mehega juttu puhusime oli täiega vinge, otse ookeani vastas, megailus lihtsalt. See mees seal ütles et paari päeva jooksul helistab tagasi ja ütleb kas me sobime talle. Ühes kuulutuses kirjutati et 800 dollarit nädal ja kogemusi ja oskusi pole vaja ja et õpetatakse välja ja transport muretsetakse ka. Millegipärast ei olnud ainult kirjas et mis töö see selline on. Ma helistasin ka sinna, et teada saada mis töö see on, aga keegi ei võtnud vastu, ma jätsin oma numbri automaatvastajale aga keegi pole tagasi helistanud, kurb. Võib-olla proovin hiljem veel. Õhtul käisime veel ühes restoranis, aga seal öeldi et neil on ainult poissi vaja, et neil on vaja raskeid asju tõsta. Nii siis küsitigi ainult Siimu CV. Ja öösel saadeti sõnum, et täna kella 4ks ootavad teda proovipäevale.
Eile käisime pärast tööotsingut veel rannas ka, niiiiii suured lained olid et ma kartsin oma elu pärast. Ja õhtul suurt midagi ei toimunudki, siin backbackerites oli vist mingi stiiliõhtu, me ei saanud ka täpselt aru aga kõik siinsed töötajad olid diskokostüümides. Meie vaatasime rahulikult Bondi ja jäime tuttu.
Muideks õlu ja kõik alkohoolsed joogid on siin lihtsalt megakallid. Üks väike purk õlut maksab enamasti 3 dollarit, hea pakkumise saad ainult siis kui ostad 60 purki õlut, siis tuleb ühe purgi hinnaks natuke üle 1 dollari. Ja siidreid pole siin üldse, sellised väiksed breezerid ja asjad on mis eestis maksavad poes 20nega ja vaatad et oi kui kallis, siin on need umbes 40 üks pudel. Ja siin baaris on ka nii kallid hinnad, et me kõnnime suure kaarega baarist mööda. Siim on endale lausa 2 õlut lubanud, raiskur ma ütlen. :D ta ise ütles ka et raha maitse on juures kui joob. Ja see on ka naljakas et toidupoest ei saa mitte ühtegi alkohoolset jooki osta, isegi mitte kõige lahjemat. Neid saab osta vaid pudelipoodidest :D
Aga tänane päev algas nagu ikka haisvas köögis muna praadides ja peale sööki pinksi mängides, meil juba skilli on. Kogu aeg peale sööki mängime, päris sõltuvuses oleme juba. Ja kella 11 ajal tegime omale võileivad kaasa ja küsisime endale bodyboardid ja saime tasuta marsaga Main Beachile. See on selle koha juures hea et kindlatel aegadel viib marsa randa ja tagasi tulles korjab rannast tulijad peale. See on küll mõnus, sest sinna on piisavalt pikk tee siit ja kuumaga ei ole hea käia nii palju. Ja bussiga pole ka väga odav sõita. Ükskõik kui väikse maa sõidad, ikka on pilet 2.40 ja kui tagasi ka tulla siis juba 4.80 ja kui nii iga päev käiks, siis kaoks raha lampi selle alla ära.
Täna võtsime tööasju vabamalt, sest me ootame sealt ilusast restoranist kõne, me ikka loodame saada sinna. Me kiitsime ennast vestlusel ja valetasime et me oleme siin 6 kuud, teised olevat öelnud et nad on vaid jõuludeni, see toob meile kindlasti plusspunkte. Ma tegin pattu ja valetasin oma CV’s seda ka et ma olen restoranis nõudepesija olnud. Kui ma poleks seda sinna pannud, siis nad ilmselt ei võtaks mu CV’d vastugi. Aga Siim rääkis mulle kuidas see nõudepesija töö käib ja kodus olen ma ju ka nõudepesumasinasse nõusid pannud ja välja võtnud, nii et pole hull vale ma arvan, kogemust jagub küllaga :D
Rannas oli täna üliäge sest me saime esimest korda laudadega sõita. Mis sest, et nende väiksematega, kuidagi peab ju algust tegema. Täna kahjuks nii suuri laineid nagu eile ei olnud, aga paar päris hullu lainet püüdsime küll, no väga äge oli. Vesi on ka nii soojaks läinud. Ainuke asi mida ma kardan on suured kalad mis ujuvad kaldal. Kogu aeg näen neid. Nad on nii suured et neid võiks vabalt püüda ja turul maha müüa. Siim rääkis et osad kalad tulevad nokkima kui kuskil on verine koorik ja ma kardan et nad hakkavad mu jalga ka nokkima, sest mul on selle jala peal ikka veel koorik kui ma Jaaniga kukkusin Ege ja Joni sünnal.
Aga muidu selline uudis ka veel et Siim helistas täna sellele naisele, kes meile korterit näitas. Omanikud olid nõus meile rentima ainult sellisel juhul kui nad tõstavad üüri 10 dollari võrra. Ehk siis nüüd on hinnaks 270 dollarit nädalas. See naine pidi meile veel helistama, kas homme või esmaspäeval, et üle täpsustada, aga põhimõtteliselt on korter meie. Jeeee ma saan siit laagrielust minema. Ma ei saa aru kuidas saab nii ilusas kohas rent üldse nii väike olla ja ainult 10 dollarit tõstavad, põhimõtteliselt pole see ju mingi raha. Nii õnnelikud oleme lihtsalt. Teisipäeval saab siit ära, ma ei jõua ära oodata.
Praegu on Siim oma esimesel tööpäeval ja ma passin, üksi on ikka igav küll. Sõpru tahaks :D aga ega nad nii kergelt ei tulegi :D
Rääkige mulle ka uudiseid, või küsige midagi, siis on kergem kirjutada!
No comments:
Post a Comment