8.11.08
Kohe kui ärkasime tõi Siim lehe ja vaatasime uusi tööpakkumisi. Eriti midagi polnud, aga kahte kohta sain helistada. Ühe kohas öeldi kohe ära, et nemad tahavad OSKUSTEGA koristajat :D ma mõtlesin küll, et nüüd on meil lõpp peal. Mis oskustega? Mis oskust on vaja, et koristada? Ma saan aru, et tolmuimejat ja lappi ja puhastusvahendeid läheb vaja, aga nagu milliseid oskuseid siis, et kuidas tolmuimejat tööle panna vä?
12 ajal mõtlesime randa minna, sest me pole ammu normaalselt päevitada saanud, kahtlased ilmad on olnud, soojad aga päikest eriti pole või siis vihmased. Nii kui üle tee saime minna nägime, et kohe tulevad vihmapilved peale. Läksime hoopis basseini äärde. Natuke aega olime seal kui tulidki pilved, aga me kannatasime need ära ja kohe varsti tuli jälle päike ja siis kohe varsti tulid jälle pilved, mis ei läinudki üle. Läksime siis hoopiski kaubanduskeskusesse netti, et saata paari kohta CV.
Tagasi tulles oli ilm jälle ilus ja päikseline ning meie läksime basseini äärde. Tund aega saime seal mõnuleda ja jälle tulid pilved, siis läksime tuppa sööma. Toas avastasin ma, et mulle on saadetud sõnum. Ma olin nii õnnelik, kuigi see olid vaid üks koristusfirma, aga meil on nii tööd vaja, et see oli lihtsalt mu päeva tipphetk:D Igatahes nad tahavad minuga lähemalt rääkida. Ma loodan, et homme nad helistavad mulle tagasi, sest ma sattusin automatvastaja peale. Ja me otsustasime täna, et kuna kõik lihtsalt valetavad oma CV’sse siis me homme teeme endale slelised CV’d et oioioiii, me kavatseme endale igast skille ja töökohti kokku valetada. Siin on mingi nõme süsteem, et inimesega üldse ei suhelda ja ei vaadata milline ta on, kas sobib või ei. Siin loeb ainult CV ja sellepärast väga paljud valetavadki nendes. Meie oleme ainsad lollikesed, kes on ausad. Me hakkame ka nüüd luiskama ja meil on seda eriti lihtne teha, sest kes ikka hakkab Eestisse helistama.
Täna oli see tore päev kus Siim mu juukseid ka värvis:D Ma praegu ootangi, et mu aeg läbi saaks ja ma värvi maha saaks pesta, et näha milline tulemus on. Ma alguses ikka veits kartsin küll, aga ta oli päris tubli. Mõlema kõrva taga oli kaks tumedamat laiku jäänud, aga muidu polnud viga :D lõpuks oli juba asi käpas:D
Täna on reede, ehk me lähme oma kohalikku klubi tsekkima. Ma loodan, et on normaalne koht, siis oleks vähemalt kuskilgi väljas käia. Söögikohad on siin liiga kallid :D
Aa ja Siim helistas ka täna ühte restorani, kust lubati talle 24 tunni jooksul tagasi helistada ja öelda, kas tal oli õnne.
Hoidke siis meile pöialt, sest ma ju niiiiiiiiiiiiiiii väga tahaksin koristada :D:D
29.11.08
Eilne õhtu oli naljakas. 12 ajal läksime siis välja. Klubi ees olime 2 minutiga ja seal oli väike järjekord, ma mõtlesin kohe, et oh mingi popp koht vist, aga tegelikult tuli välja, et nad lihtsalt seisid seal, sest neid ei lastud sisse, nad olid plätudega. Sees olime umbes 3 minutit, sest seal oli koos meiega max 15 inimest. Tavaliselt sellel ajal Eestis juba pidu käib. Mõtlesime siis, et lähme niisama linna peale ja hiljem tuleme tagasi, äkki siis on rohkem inimesi. Välja minnes küsisin ma turvamehelt, et kas me võime hiljem tagasi tulla sama templiga, äkki siis on rohkem inimesi. Turvamees hakkas naerma ja ütles, et täna küll siia rohkem inimesi ei tule. Me saime teada, et siin on peopäevaks hoopis laupäev. Üks turvamees tuli veel juurde ja kuidagi jäime pikalt ja laialt jutustama. Lõppkokkuvõtteks jäi selline jutt, et ta ootab meid järgmine reede või laupäev tagasi ja selleks ajaks otsib ta meile tööd, sest tal pidi igasuguseid kontakte olema. Ta rääkis ka, et siin on praegu suht võimatu tööd saada ja hullult peab vedama. Ja ta soovitas Siimul teha turvamehe litsents, aga noh see võtab aega 6 nädalat ja maksab kokku kuskil 800 dollarit, nii et vist pole mõtet. Aga samas turvamehi läheb kogu aeg igal pool vaja. Väga lahedad kutid olid, hullult palju jutustasid, rääkisid kuhu me minna võiksime kui päris Austraaliat näha tahame. Järgmine laupäev lähme raudselt tagasi, äkki saabki meile tööd. Eriti hea oleks.
Pärast läksime alla Hasting streetile, üllatus oli see, et isegi ükski restoran polnud avatud. Ma ei teagi miks see nii on, reede on just Eestis see päev kus kõik välja lähevad. Kõndisime mööda tänavat ja ainult noored hullasid ringi, lähedal oli veel üks klubi ja selle ees oli natuke rahvast. Mina kõndisin enamus aega paljajalu, sest mu ilusad punased kingad hakkasid nii hullult jala peale. Siim parastas ka, ütles mulle „ma ütlesin, et need on nii ebapraktilised“ aga ma ütlesin, et keegi raudselt ütleb, et mul on ilusad kingad ja siis on asi seda väärt :D ja natuke hiljem tuligi üks tüdruk mu selja tagant mööda ja ütles: „love your shoes „ ma olin vähe õnnelik ju :D
Kui tagasi tulime ja klubist mööda läksime, siis rääkisime veel natuke nende turvameestega ja sisse ei hakanudki me minema, sest seal oli ikka sama vähe inimesi. Me läksime hoopis bassu ujuma. See oli kella 2 ajal. Tükk aega olime seal juba ujunud ja ma võtsin julguse kokku ja hüppasin peakaid ka esimest korda elus, aga siis tuli üks hotelli töötaja ja ütles et bassein on juba kella 9st saadik suletud:D me ütleime et oih me ei teadnud. Ja ta küsis mis toast me pärit oleme, aga Siim ütles, et eeeee..ma ei teagi. Võib-olla oli 203 aga tegelt võibolla oli ikka 204. Ma ei teagi miks ta seda küsis, aga me igaks juhuks ei tahtnud öelda. Aga pärast kui me ära läksime siis ta tuli meist veel mööda ja õnneks ta polnud kuri, ütles veel meile aitäh:D ma ei tea miks :D
Täna käisime rannas, läksime eemale pearannast ja kõndisime nii kaua kuni kaunist liivarannast kujunes veelgi kaunim kivirand. Metsa seest läks see rada ja mööda silda, sest siin on nii mägine. Me olime lihtsalt üli kõrgel ja alla vaadates oli nii ilus vaade. Vahepeal olid trepid ka kust sai alla randa minna. Ühest trepist läksime meie ka alla ja leidsime eest sellise kiviranna kus oli ainult üks väike liivaosa ja maandusime seal. Nii mõnus oli, kedagi teist polnud seal. Ujusime ja sorgeldasime. Lained olid jälle nii suured ja see tegi kõik nii sogaseks, et ega midagi näha küll polnud. Hiljem lisandusid paar surfarit ka kes meie läheduses sõitsid, tükk aega ikka vaatasime ja imestasime kui äge võib see olla. Ühel päeval kavatseme me kindlast laua rentida ja proovida ka.
Esimest korda nägin karbi sees oleva limuka ka ära, päris rõve oli mu meelest. Siimul tekkis muidugi mõte neid süüa, aga õnneks see jäi vaid mõtteks.